Pärast nõukogude aja lõppu on aeg-ajalt on ikka käidud Pahklas suuri kive avastamas. Sellest on saanud omamoodi traditsioon korra aastas sealt läbi käia ka meie perele. Paigas on väge ja energiat ja tean, et ka minu isapoolsed esivanemad on seda paika kunagi palju külastanud. Isa ja tädi on rääkinud, et seal käinud noored koos kivi peal tantsimas. Kiviprakku olla kukkunud kellegi käekell.