Tammetsõõris on alati puude küljes olnud palju eriilmelisi paelu. See ei ole ajas muutunud, uued tulevad peale ja vanad jäävad - tekib kaunis vaatepilt värske ja luitunu vahel. Praeguse Tammetsõõri puude vanuseks arvatakse olevat u 200 aastat. Tammed asuvad 13-meetrise läbimõõduga ringis, mida ümbritseb kahe ava e "väravaga" muldvall.

Tammetsõõr e Tammelump asub Võrumaal, Tohkri külas. Hiiekoha moodustab u 200-aastastest tammedest, u 13-meetrise läbimõõduga kausja lohu kaldal olev puuring, mida ümbritseb kahe „väravaga“ (lääne– ja idakülgedel) madal muldvall, mis olevat arvatavasti jäänuk tarast. Hiies on mitu kivi, ande jäetakse enamasti lamedamale ja suuremale ohvrikivile, kuid midagi on asetatud enamikele kividest. Paelu seotakse peamiselt hiie idaosas oleva tamme madalamatele okstele, kuid neid leidub ka teistel puudel.

Tammetsõõri puude alla ei lubatud loomi lasta, räägiti, et sel juhul võivad sealt luud ja kondid välja tulla. Vana kombe järgi peab hiide minema vaid puhtalt ning seal ei tohi tarvitada alkoholi, suitsetada ega valjult rääkida. Seega asus hiie lähedal ka saun, mille põline asukoht oli Ankse lombi kaldal. Nõukogude ajal kaevandati Hiie lähedalt kruusa, ligi pool ilmamäest, millel tammetsõõr asub, veeti minema. Kohalik rahvas seda ei pooldanud ning nende initsiatiivil nimetati Ilmamägi ja Tammetsõõr 1982. aastal arheoloogiamälestiste registrisse.

Allikad:

Kõivupuu, M. (2011). 101 Eesti pühapaika. Varrak, lk 146-147

Laurits, L. (2006). Kütiorus looduse ja kunsti keskel. Eesti loodus. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1568_1547.html