"Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta." http://syvahavva.weebly.com/muistendid.html

Uku koopa ees on puult langemas viimane kolletund leht. Mõlemad tunnistavad, kuidas vesi voolab mööda, ning kuidas jõgi jääb. Puuleht ja püha koobas, kaks vägevat: üks püsiv oma muutumises, teine muutumatuna püsib. On hingede aeg.