Pitsalu ohvrikivi on kultuurimälestiste registrisse kantud ning asukoha tõttu on sinna tänapäeval ligipääsetavus kerge, sest kivi asub kruusakattega maantee ääres. Näha on, et seal käiakse tänaseni, mille kohta tegin järelduse kivile asetatud müntide/sentide järgi, mille pärinevus ulatub kuskilt nõukogude ajast kuni praeguse aja kasutusel olevate sentideni. Ühe tsaariaegse mündi lisasin ohvrikivile mina ise, sest see münt pärineb samuti sealt samast lähedalt Maima külast olevalt maalapilt. Maa-ameti reljeef kaardilt on selgelt näha, et ohvrikivi ümbritsev maa ala asub selle piirkonna kõrgemal alal, kus tollel kaugel ajal tõenäoliselt ka elati. Suure tõenäosusega ümbritses kunagi seda piirkonda vesi, mis on ajapikku muutunud rabaks. Inimkond võis sinna paika esmakordselt sattuda kolme jõe, Sauga, Kirbu või Kasari jõe kaudu. Esimeseks asupaigaks võisid seal olla praegused Männi talu maad, sest see maa ala tõenäoliselt ulatus inimese sinna sattumisel veepiirist kõrgemale. Maapind on selles piirkonnas kruusane, mille tõttu on sinna lähedale tänaseks rajatud ka kruusakarjäärid. Selle piirkonna ümbrust katab aga turbane pinnas, mis soodustab põllumajandust, mille kasutamist tõestavad praegugi kasutusel olevad suured põllumassiivid, lisaks käib seal ka pidev rabade kuivendamine turba tootmiseks.. Müüdid on minu jaoks kõige huvitavamad, mis tavaliselt vanade asukohtadega kaasas käivad. Tean ühte müüti Pitsalu ohvrikivi kohta, mida olen kuulnud, et tolle ohvrikivi alla pidavat olema ära maetud Rootsi kuningatütre kullast ader. Hiljem olen kuulnud sarnaseid müüte ka teiste ohvrikivide kohta, kus arvatakse samuti, et kivide alla on väidetavalt ära maetud Rootsi kuningatütre kullast ader või mõnikord on öeldud ka, et ohvrikivi alla hoopis maetud Rootsi kuningatütre kullast jalgratas.