Kirjeldus
Oleme õpilastega kivi juures mitmeid kordi käinud... suure lärmi ja sagina juures hajub see paiga pühadus kuidagi laiali. Aga 22.10.2017 hommikul kui Orjakivi juurde läksin, oli juba kodust välja astudes hoopis teistmoodi tunne... karge ja värske. Surnuaial askelasid mõned inimesed... rajal, mis kivi juurde viis, krõbisesid külmunud lehed... suur-kirjurähn toksis kõrgel puu ladvas... sõrmeotsad külmetasid... pisarad kivis olid kaanetatud õrna jääkirmega... oli vaikne ja ilus hommik pühas paigas...