Üle-eelmisel aastal alustasin Peipsiääre valla noorteaktiivi mentordamisega ning seetõttu pidin sõitma tihemini Tartu ning Peipsiääre valla eri piirkondade vahet. Kuna mulle ei meeldi pidevalt sama teed sõita, kasutasin Eestimaa ning meie kauni looduse avastamiseks eri radasid. Seetõttu olen mitmeid kordi läbi sõitnud ka Varalt ning möödunud Vara tagasihoidlikust, kuid võimsast kirikust ning selle kõrval asuvast ohvritammest (teadmata selle tamme tegelikku tähendust). Tutvudes looduslike pühapaikade kaardiga ning otsides lisainformatsiooni Kultuurimälestiste registrist sain teada, et tegemist on muinsuskaitse all oleva pühapuuga. Arvan, et minu lugu seoses Vara ohvritammega ei ole ainus omalaadne ning igaüks meist sõidab või jalutab iga päev mööda paikadest, kividest või puudest, mis on meie esivanematele olnud väga pühad.