Minu esimene kohtumine Sinialliku allikagaga toimus täiesti juhuslikult, kui käisin koos oma noormehega Sinialliku RMK alal. Tagasi jalutades otsustasime järsku, et proovime teist kaudu liikuda ning pöörasime otse liikumise asemel hoopis vasakule. Kui jõudsime välja siniallika juurde, olin ma koheselt lummatud selle koha ilust: läbipaistev vesi, nö "keev vesi" ning üldiselt ümbrus tekitas maagilist tunnet. Pildistama minnes tundsin taas rahu tunnet (metsad mõjuvad mulle nii). Umbes 60m enne allikani jõudmist märkasin aga ühte pudelit maas vedelemas, tegin mõned pildid ning ei saanud lihtsalt seda pudelit sinna maha vedelema jätta. Allikale jõudes ma teretasin ja kummardasin. Tundsin tugevat austust, kuid kahjuks jäid seekord annid viimata, kuna ma ei mõistnud päris täpselt, kuidas allikale neid viima peaks. Pilti tehes võtsin ma inspiratsiooni legendist, mille järgi on tegemist ohvriallikaga. Üldiselt ohverdati hõbemünte ning ohverdamise järel võisid enda haigeid kohti (näiteks silmi) allika veega pesta. Pärast esimeste piltide tegemist märkasin üht vana puud vee ääres, mis nägi oma samblakihi all võrratu välja. Lähenedes märkasin puust silti, millel ei olnud midagi kirjas ning siis märkasin punaseid lõngast punutud paelu puuokste küljes. Juurdlesin, et miks nad seal on ning miks just punased, kuid ilmselt on samuti andidega tegemist. Märkasin ka allika sinakat värvust, mis tuleb allika põhjas olevast sinisest savist, kuid legend räägib, et järv sai sinaka värvuse kunagi sinna end uputanud orjatüdruku siniste silmade järgi. Samuti arvatakse allika põhjas olevat rahapada, mis kerkib veepinnale, kui keegi suudab 3 korda üle palgi ratsutada või 7 venda tuleks korraga allikale ning seitsmenda kuu seitsmendal päeval allikavett samast nõust joovad. Kolmandaks võimaluseks rahapada kätte saada tekib siis, kuiseitse aastat pimedas kasvatatud must täkk ja poisike suudaksid üle allika ujuda. (Info pärineballika juures olevalt teadetetahvlilt).