Kuulsin sellest võistlusest reedesel päeval, kui Viljandi korteri aknast paistsid sisse päikesekiired. Pühapaikade kaardilt jäi esimesena silma Polli Hiietamm, mille seisundit oli juba 2013. aastal peetud halvaks. Sellest tärkas kohene huvi näha, mis on saanud tammest pea kümme aastat hiljem. Sõitsin autoga mööda Paistu teed kuniks tuli keerata esmapilgul mitte kuhugi viiva maastikutee peale, mis viis mind Oru-Polli taluni. Peatasin auto enne talu ja edasi liikusin jala, sees veider elevus läbides talu hoovi heinamaa ja metsa poole. Sumbates läbi märja heina kaardilt vaadatud suunas märkasin sinist linti hapra oksa küljes lehvimas, mille juurest otsustasin metsa sisse keerata. Esimesed sammud ja teele jäi vana sammaldunud maakiviaed, mis tõenäoliselt kõrvalt olevalt heinamaalt kunagi kokku kanti. Veel natuke sumpamist ja Polli Tamme võimas vägi kumas läbi metsa. Tema kõrguseks mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal 20 meetrit ja tüve rinnaümbermõõduks 620 sentimeetrit. Polli tamme ligikaudne vanus on 430 aastat. Selleks, et tema võimast väge imetleda, on tamme ümber raiutud ring, mis tasapisi uuesti kinni kasvama hakkab. Puu enda seisukord on endiselt halb - puu on tugevalt õõnes, seest põlemisjäljed ning keset õõnsust kasvavad seened. Sellest hoolimata on tal mitmeid tugevaid kõrgusesse pürgivaid lehti kandavaid oksi, mille jõud ei paista raugevat. Silt “Polli tamm” on püsti ja ümbrus kahustamata. Jälgi varasemast külastusest pole märgata. Polli tamme ja tema pärimuse kohta leidub kahjuks väga vähe infot, millest viimane lootustandvaim kadus koos Oru-Polli talu vana perenaise surmaga. Kohapeal valdas mind kurbustunne, nähes, kuidas nii võimas puu on aastate poolt räsitud ja unustusehõlma vajunud. Kuid hoolimata sellest ta endiselt kasvab ja ootab seiklushuvilisi ennast imetlema.