Kuuldes sellisest põnevast fotokonkursist nagu Hiite kuvavõistlus võtsin ette pühapaikade otsirännaku enda kodukandis Lääne-Virumaal. Uurides pikalt hiite kaarti leidsin, et mitte väga kaugel minu kodukohast asub koht nimega Tammealuse hiis, millest ma varem mitte midagi kuulnud ei olnud. Hakates koha kohta lähemalt uurima, teadsin, et pean seal ära käima, sest koht tundus imeline. Kohale jõudes lummas mind kogu õhkkond, mis paiga ümber valitses ning kuna oli sombune õhtupoolik tundus kõik isegi pisut maagiline. Hiide sisenedes on märgata lokulauda, millele koputades antakse teada, et tullakse sõbrana, keskel kasvab püha tamm ning selle kõrval asetseb ohvrikivi. Hiies on koguni kaks allikat Silma- ja Roostallikas. Tol õhtul õnnestus mul leida üles vaid Silmaallikas, kuid ehk see on märk, et tulevikuteed viivad mind kord Tammealuse hiie juurde tagasi, sest ei ole veel kõike nähtud... kogetud... õpitud... .