Sõeru allikas- Sõeru küla servas, metsas peituva allika juurde jõudes jääb ümbrus äkitselt vaikseks – nagu paik ise hingaks aeglaselt ja rahulikult. Seda kohta on ammustest aegadest peetud pühaks. Rahvajuttude järgi olevat siin vesi, mis peab olema puhas ja austusega võetud.
Vanaema ikka rääkis mulle kuidas ta käis seal kui tal oli silmadega probleem või mingeid haavu. Ta jättis allika äärde väikese ohvri: hõbemündi, nööbi või lilleõie. Ja on ka leitav, et ohvriallikasse ohverdati hõbeehteid või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms ( vt https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18979).

Allikat peeti vaimude ja esivanemate hingede paigaks, kus soovid lähevad täide, kui neid vaikides mõelda ja südames uskuda. Ka tänapäeval toovad inimesed siia lilli või süütavad küünla, et tänada või paluda selgust oma mõtetes. Kuna kui käisin kohapeal siis oli seal küünal ja mõned lilled.

Sõeru allikas on üks neist kohtadest kus kahjuks pole ümberkaudse loodusega just väga peenetundeliselt ümber käidud. Mõnekümne meetri kaugusel teisepool külateed oli keegi buldooseriga puid maha sõitnud, ning allikast paremale jäi lagedaks raiutud väljak.

Kirjalike teadete järgi on Sõeru allikas kantud looduslike pühapaikade kaardile ja tuntud rahvapärimusliku allikana (vt Vikipeedia – „Sõeruallikas”).