Nautisin kahe suurema lapsega sügise värve ja võlusid ja tutvustasin neile meie esivanemate pühasid paiku ning rääkisin neile, mis koht see on. Kuna mu ema nimi oli Anne, kellel saab olla taevas ingliks selle kuu lõpus juba 4 aastat, siis mõtlesin seal olles temale ja tundsin tema kohalolu ning tunnen, kuidas ta on nüüd minu kaitseingel, kes tuhana ujub meie Eestimaa vetes igal pool. Pärnu muulile graveerisin ema nimelise kivikese. Igatsus on suur tunda korra veel tema käsi enda ümber kallistusteks, kallistan nüüd lapsi veelgi rohkem ning käin külas ja kallistan tema ema, kes saab sellel aastal 88 ?. Olin eelnevalt sealt mööda sõitnud, kuid nüüd sai see paik veel erilisema tähenduse, kui käisin kohapeal ja tunnetasin selle koha energiat. Hea koht, kus meenutada neid, keda enam meiega pole. Hing on rahul ja teadmisi uuendatud selliste paikade kohta.