2008. aastal 9. klassi õpilase Minni Saapari poolt tehtud uurimuses "Looduslikud pühapaigad Saaremaal Pihtla vallas" mainitakse ka Salavere külas asuvat Tamme tamme, mille pühaduse kohta sai pühapaikade uurija kinnitust kohalikult elanikult Heida Verbitskilt. Tamme tamm asub Kesk-Lõuna-Saaremaal Salavere küla läänepoolses otsas põllu peal oleval väikesel u 15x15m suurusel põllusaarel. Kaheharuline tamm on mõõtmetelt (ümbermõõt rinna kõrguselt u 7,20 m) Saaremaa kõige jämedam tamm ja Eesti üks jämedamaid (võrdluseks Tamme-Lauri ümbermõõt rinna kõrguselt on u 8,50 m). Tamme ümbritsevad peamiselt põhja, loode ja kirde poolt põllu pealt korjatud kivid, nende seas ka 3-4 rändrahnu suurust kivi. Tamm kasvab selle põllusaare keskel, saareala äärtes kasvavad u 80-100-aastased jalakad ja u sama vanad sarapuud. Tamme juures, sellest lõuna-kagus asub u 2x2m suurune lai rombikujuline tasane kivi. Tamme tamme kohta olev muu teave: Seal lähedal tamme talus kunagi elanud kohaliku elaniku Toivo Rahniku sõnul olevat see puu olnud kunagi arvele võetud ka looduskaitse objektina. Isegi tsemendist post olevat pandud tamme juurde. Toivo jutust selgus, et tammel konkreetset nime ei olnud, kutsuti lihtsalt Tamme tammeks. Tamm oli tema sõnul nime andnud ka sellelele talule, kus ta elas. Tammepõllu nimetus on tuletatud hilisemal ajal seal välja peal olevast tamme ja põllu nimedest. Samas vanu ajaloolisi kaarte vaadates tundub sobilikum nimetada seda tamme just Sindla tammeks. Ja seda sel põhjusel, et just Sindla nimetus on seal kuni peaaegu tsaariaja lõpuni välja olnud üks selle piirkonna domineerivamaid ehk peamisi kohanimesid. Toivo oli teadlik ka tamme juures asuvast suurest rombikujulisest lamedast kivist, mis jäi tammest lõuna-kagu poole. Kui teiste suurte kivide kohta, mis on peamiselt põhja poolt, tamme vastu kuhjatud, oli ta seisukohal, et need on sinna põllu pealt kuhjatud, siis selle kivi kohta arvas ta, et see on seal oma loomulikus asendis. Viimase näol võib tegemist olla ka kunagise ohvrikiviga.