Enne seda päeva, kui Riidika hiietammega kohtuma läksin, polnud ma temast üldse teadlik. Läksin tol päeval Valgejärve rajale sügise ilu nautima. Vaatetornis teepausi pidades avasin huvi mõttes ka pühapaikade kaardi ja õigesti tegin! Ligiduses leidus kaks pühapaika - Järveotsa allikad ning Riidika hiietamm. Minu teekond hiietammeni oli seikluslik. Aegajalt võrdlesin omavahel pühapaikade veebikaarti ja Googlemaps'i, sest asukoha täpseid koordinaate ma veebiavarusest ei leidnud. Käisin kui kass ümber palava pudru ... ja hetkel, kui olin juba alla andmas, kangastus tamme vägev kuju mulle läbi puuokste. Vaatepilt lõi mind tummaks! Vägev, võimas ja vapper tammehiiglane, õigemini temast veel säilinud osa, lummas suursuguse iluga! Just sügisene aeg toob esile samblike ja seenete värvid ning tammekorba ülimalt huvitavad reljeefid. Tegin mõned ringid ümber tamme, et vaid silmadega seda ilu ammutada ja kohalolu tunnet kogeda, hiljem jäädvustasin hiiglast ka fotoaparaadi ning telefoniga. Toon ära ka teabe, mille Riidika hiietamme kohta veebist leidsin. Tamme ja selle ümbruse kohta on pärimuskilde kogunud looduseuurija Hendrik Relve ning kohalik koduloolane Heino Ridbeck, kes kasvas üles Riidika talus. Tamm oli piirkonnas tuntud ja austatud maamärk ning lähedal asunud Riidika talu elanikud võtsid perekonnanimede panemise ajal endale nimeks Hiietamm. Tamm kasvab väikesel kivisel künkal, mis on olnud ümbruskonna rahva ajalooline pühapaik. Heino Ridbecki lapsepõlves laiusid tamme ümber veel lagedad põllud ning hiiepuu paistis kaugele maanteele ära. Kuna tamm oli rahva mälus pühapaik, siis usuti, et puu kahjustamine toob kaasa õnnetuse või haiguse. Seetõttu jäeti tamm puutumata, kui ümbritsevad maad põlluks üles hariti. Tänaseks on ümbrus metsastunud ning tamm jäänud puude varju. Hendrik Relve on märkinud, et puud on metsastunud maastikul raske üles leida, kuid teed oskavad siiani juhatada Padise kandi põliselanikud. Suulises pärimuses ringleb uskumus, et hiiepuu on vähemalt 700 aastat vana. Kuigi loodusteaduslikult on seda keeruline tõestada, annab arvatav kõrge vanus puule n-ö elava monumendi staatuse. Tänapäeval räägitakse tamme kohta lugu looduse ringkäigust. Kuigi puu on kuivanud ja raugastunud ning tüve sees on suur õõnsus, on loodusehuvilised märkinud, et puu "elab edasi" temast toituvate haruldaste sammalde, seente ja vetikate kaudu. Padise Põhikooli õpilased kasutavad kohta oma õuesõppepäevadel. 2019. aasta oktoobris paigaldasid õpilased hiietamme juurde ka puidust nimesildi.