Selle aasta kevadel tegin matka Kõljala Pühametsas, et tutvuda selle paigaga lähemalt. Olen ennegi sealkandis matkanud, kuid pigem lühemalt ja fragmentaarselt. Sel korral oli mul selleks varutud rohkem aega. Selle külaskäigu raames tegin tähelepaneku, et Kõljala Pühametsa peamised märksõnad on vanad, 300–400-aastased hiidtammed, metsõunapuud ja muidugi karstialad – kogu ala asubki tegelikult suures ulatuses karstiala peal. Omamoodi huvitav oli veel seegi, et kuskil Pühametsa keskkohas kasvas ka Eesti mõistes haruldane mägivaher. Ja mitte ainult üks puu, vaid lausa väike salu – üks 200-aastane mägivahtrast põlispuu ja selle ümber noorem põlvkond.