Pärnamäe hiiemetsa silt oli justkui märk, et astume pühale territooriumile. Ema rääkis mulle, et hiied on olnud eestlaste jaoks pühad juba sajandeid, ja selle sildi ees seistes tundsin ka ise, et oleme astumas kohta, kus loodus ja vaikus räägivad oma keeles. See pole pelgalt silt metsa ääres – see on kutsuv märk, mis näitab teed ajatusse paika, kus iga samm tundub olevat kooskõlas looduse hingamisega.