Mäletan seda päeva, kui ema ütles, et viib mind kohta, mida ma poleks osanud isegi unes näha – Saula Siniallikatele. Vesi seal oli nii kristallselge ja helesinine, et tundus lausa ebareaalne. Allikate kohal seistes tundsin, nagu oleksime mingis muinasjutulises maailmas, kus vesi hoiab endas iidseid lugusid ja salapäraseid jõude. See ainus kord, mil käisime seal, jättis mulle sügava mälestuse, justkui oleksin astunud maailma, kus loodusel on oma hääl ja värvid räägivad enda eest.