Üldarvestuse peaauhind (1000 eurot)
Täiskuuöö. Sven Začek
Ajaloolise Tartu ja Võru maakonna ning Võnnu ja Põlva kihelkonna piiril Taevaskoja külas
Suur Taevaskoda
Võtet ajendas tegema selge ja tähine täiskuuöö, mis muutis selle koha veelgi salapärasemaks kui päevavalguses.
Uurali rahvaste auhind
Bessovi neem. Mihail Tokmakov
Karjala, Äänisjärve idakaldal
Pühad kaljuraiendid
Põliselanikud on Äänisjärve kaljuraiendeid alati pühaks pidanud. Nad usuvad, et need on jumala tehtud või osundades kohalikku elanikku M. Filippovaat - “See kõik on jumala oma”. Varem ei hävitatud ühtegi kaljuraiendit.
Soome auhind (300 eurot)
Alajärve Pühamägi. Mira Vähälä
Soome, Etelä-Pohjanmaa, Alajärvi
Pühamägi
Pühävuori asub Lõuna-Pohjanmaa järvepiirkonnas Alajärvel ning selle ümbrus on rikas pärimuste poolest.
Mäel asub püha kivina kaunis “kivialtar”. Pärimused kõnelevad, et selle juures põles igavene püha tuli. Samuti on mäel püha allikas.
Vanarahvas pidas Pühamäge jumalatele pühitsetud paigaks, kuhu isegi trollid ei tohtinud minna.
Pühävuori kaljudelt on leitud ka kaljumaalinguid, kuid siiani pole suudetud neid täie kindlusega dateerida ega kontrollida. Kes teab, kui vana on Pyhävuori ajalugu, kuid tänapäeval on see menukas ja hõlpsasti ligipääsetav külastuskoht. Ka minu jaoks on see mõnus koht looduses puhkamiseks.
Kuni 16aaste auhind (200 eurot)
Kabelimägi. Käti Õunpuu
Saaremaa Valjala kihelkonna Võhksa küla
Kabelimägi ja püha tamm
Hiite auhind
Püha saar pühas järves. Mati Kose
Ajaloolise Tartumaa Otepää kihelkond
Pühajärve Sõõriksaar
Pühajärve silmapaistvalt ümara kujuga Sõõrik- ehk Kloostrisaar hakkab oma eriomase kujuga hästi silma. Selle foto tegemisel paelus kontrast sügisvärvides saare kummis vormi ning järve tumeda ja ühetasandilise veepinnaga.
Püha puu auhind
Tamme silmad. Heiko Kruusi
Harjumaa Vaskjala (Jüri) kihelkonna Lehmja küla
Lehmja tammik
Olin Lehmja tammikust korduvalt mööda sõitnud, ilusal oktoobrikuu päeval otsustasin seal pikemalt ringi vaadata.
2004. aasta Eesti Looduses kirjutab Jaan Remmel: "Tammik võis loodusliku pühapaigana kasutusel olla juba ligikaudu 4000 aastat tagasi, sest arheoloogilised leiud tõendavad üsna laialdase inimasustuse olemasolu Jüri ümbruses paar tuhat aastat e. Kr. /.../ Muidugi pole siin kasvamas nii vanu tammesid, sest ka puu on surelik ning tammikus on vahetunud mitu põlvkonda. /.../ Lehmja tammede keskmist vanust hindas metsakorraldus 1983. aastal umbes 110 aastale."
Püha kivi auhind
Panga pank. Sven Začek
Saaremaa Mustjala kihelkonna Panga küla
Panga pank
Foto on tehtud vööst saadik vees olles, et anda vaatele omalaadne perspektiiv.
Panga panga pärimus: https://www.maavald.ee/hiis/hiied/panga-panga-hiis/547-parimust
Pühade vete auhind
Pühajärv. Sven Začek
Ajaloolise Tartumaa Otepää kihelkond
Pühajärv
Fotot ajendas tegema novmebrikuus saabunud külmalaine, mille -12 kraadise pakasega alustas Pühajärv siit-sealt külmumist moodustades põnevaid mustreid.
Looduskaitse auhind
Aovalgus uue lumega. Sven Začek
Järvamaa Nõstvere (Anna) kihelkonna Võõbu küla
Pühajärv
Mind ajendas fotot tegema 2012. aasta oktoobrilumi, mille saavutusi ma Seli rappa pildistama suundusin. Tee viis aga mööda Matsimäe Pühajärvest, mis mind kohe enda juurde tõmbas oma aurava veekeha ja puutumatult värske lumega.
Matsimäe pühajärve pärimusest on kirjutatud varasemalt ühe osaleja poolt: https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2018/varjatud-pool-4777
Andide auhind
Maagiline Sinialliku allikas Viljandimaal. Kristin Kooskora
Viljandimaa Paistu kihelkonna Intsu küla
Siniallikas
Minu esimene kohtumine Sinialliku allikagaga toimus täiesti juhuslikult, kui käisin koos oma noormehega Sinialliku RMK alal. Tagasi jalutades otsustasime järsku, et proovime teist kaudu liikuda ning pöörasime otse liikumise asemel hoopis vasakule. Kui jõudsime välja siniallika juurde, olin ma koheselt lummatud selle koha ilust: läbipaistev vesi, nö "keev vesi" ning üldiselt ümbrus tekitas maagilist tunnet. Pildistama minnes tundsin taas rahu tunnet (metsad mõjuvad mulle nii).
Allikale jõudes ma teretasin ja kummardasin. Tundsin tugevat austust, kuid kahjuks jäid seekord annid viimata, kuna ma ei mõistnud päris täpselt, kuidas allikale neid viima peaks.
Tavade auhind
Hõbevalge jätmine. Mehis Born
Viljandimaa Paistu kihelkonna Intsu küla
Siniallikas
Hõbevalge jätmine Suur Siniallikasse Viljandimaal.
Hiie valu auhind
Ristipuupakk. Aet Altement
Ajaloolise Võrumaa Põlva kihelkonna Rosma küla
Sulendu ristimets
Tahtsin ammu juba ristimetsa minna, aga kas ei leidnud õiget kohta või polnud võimalust. Kevadise matka käigus jäi teele Rosma ristimets ja seal oli, mida vaadata. Kahjuks olid mõnedest puudest ainult pakud järele jäänud.
Pärimuse auhind
Kiratsi Ristikivi panoraam. Marko Palm
Saaremaa Kaarma kihelkonna Kiratsi küla
Ristikivi
Panoraam neljast fotost. Pildistatud 14. märtsi öösel 2022 Kiratsi Ristikivi juures Saaremaal.
Pärimus: Ühe jõululaupa öösa vana Suure Tõllu naine Reet tahtand suured kivid Kaarma kergu ukse taha viia, et siis inimesed änam välja ei saaks. Saand ta Kiratse küla juure joudand, äkist kukk lauland. Reet kohkund sellest kangesti. Põllepael läind puruks ja üks suur kivi kukkund Kiratse küla taha maha. See seisab sääl paergus alles. Inimesed hakkand seda Ristikiviks kutsuma. Saand vana Reet siis edasi läind, hakkand Kiratse küla vahelt läbi saama, lauland kukk teist korda. Nüüd läihd Reedu põllepaelad keik katti ning kivid kukkund puhas maha. Need kivid seisvad paerguskid alles sääl. Inimesed kutsuvad neid Kondikivideks. Nii teadis rääkida 76 aastane Liisa Kuusk 1947. aastal.
Tervise auhind
Allikakaste. Sven Začek
Ajaloolise Viljandimaa Helme kihelkonna Helme küla
Helme hiis, Helmede allik
Loo on 1962. aastal rääkinud Olga Parts: „Allikas asub paremat kätt lossi sissekäigust, all orus. Vesi on seal väga selge. Ajal, kui see mägi veel meie esivanematele – muistsetele eestlastele kuulus, kasvasid seal toredad tammed. Neljapäeva õhtuti käisid vanad eestlased hiies Taarale ohverdamas ja lõbutsemas. Igal kevadel puude lehtemineku ajal peeti siin püha. Siia kogunes terve kihelkond. Noored neiud, et oma ilu ja puhtust säilitada, ohverdasid helmeid allika kaitsevaimule. Sellest sai oma nime allikas ja ka kogu ümbrus. Noormehed kaapisid mõõgalt hõbevalget ja ohverdasid allikale, see pidi mõõga tugevaks tegema. Vanad, paganluse uskumused olid visad kaduma. Taara hiide ja Helmede allikale kogunemise traditsioon kestis kaua, kuigi soldatid valvanud hiit ja ajanud rahvast laiali. Lõpuks hävitati hiis: raiuti maha lehtpuud ja istutati asemele okaspuud. Viimaseid eestlased enam pühaks ei pidanud. Hiiemäest aeti läbi maantee. Hiie ohvrikivi viidi Helme lossi värava alla. Kui loss õhku lasti, päästis lossi väravavaht, eesti rahvusest sõdur, ohvrikivi ja viis ta oma kodukohta Jõgeveste Laose tallu. Vaatamata hävitamisele ja rüvetamisele püsis rahva hulgas traditsioon koguneda igal aastal taarausu suurimal pühal jällegi hiiemäele, kuigi ammu olid kadunud vanad hiiekombed ja säilis vaid kauem komme teeradadele riputada valget liiva, nagu hiie rüvetamise mahapesemiseks. See on juba aastaid tagasi, kui üks Koorküla vana põllupidaja (nimi on meelest läinud) oli oma talu noori ristineljapäeval käskinud Helmesse minna, öeldes: “Kas meie põllud ja väljad ei taha õnnistust, et teie sinna ei lähe?” Muistne ohverdamine pidi ju ohverdajale õnnistust tooma. Hiied ei olnud mitte ainult ohverdamise kohtadeks, vaid siia kogunesid noored ja vanad lõbutsemiseks. Pärast ohverdamist tantsiti ja mängiti. Nagu jaanitule põletamise mõiste on kadunud, nii muutus ka noorte inimeste kokkutulek ristineljapäeval Helmes rahvuslikuks traditsiooniks, millega tähistati kevadel looduse uuestisündi. Nõukogude ajal on see komme kadunud, sest ristineljapäev on tööpäev. RKM II 150, 530/2 (4)
Vana-Võromaa auhind
Võimas Vällamägi. Mati Kose
Võrumaa Rõugõ kihelkonna Haani küla
Vällämägi
Vällamäe kui Eesti jalamilt kõrgeima mäe võimsus ja vägi tuleb eriti hästi esile õhuvaatel järskude nõlvade ja kuplilael kasvava põlismetsaga.
Virumaa auhind
Suurvesi. Sven Začek
Virumaa Jõhvi kihelkonna Pühajõe küla
Aluoja / Pühajõgi
Fotot ajendas tegema küllauslikult vihma toonud periood, mis sättis suurvee aja tavapärasest varakevadisest kuluvaatest värskesse maikuu rohelusse.
Sel pühaks peetud jõel on mitmeid teisigi nimetusi, nagu Verejõgi, Killikare jõgi, Killikeri iögi, Ulja oja, Londi iögi. selle jõe kohta on ka palju pärimusi, mõned huvitavamad neist Ahto Kaasiku viimasest raamatust "Pühapaikade teejuht": "Pühajõe nime saamisest leidub arvukaid pärimusi. Johann Wilhelm Ludwig Luce talletas 19. saj alguses loo, mille kohaselt peetud kord Pöhajõe ääres sõda, mistõttu jõe vesi värvunud verest punaseks. Vaenupooled sõlmisid jõe ääres rahu ja pärast seda hakati jõge pühaks pidama. Eduard Pabst oletas, et Pühajõe vesi sai punaseks ohvriverest ja sellest ka Verejõe nimi. Kooliõpilane Miina Martson kuulis 1939 a oma emalt, et Pühajõel olnud püha ratas. Kes tahtis pühaks jääda, pidi sinna vahele minema. Sellest saanud ka jõgi Pöhajõe nime. " (Allikas: www.hiis.ee/kuva/2018/2018/p-ha-j-e-algus-4562)
Mulgimaa auhind
Hiietamme vananemine. Emil Aništšenko
Viljandimaa Paistu kihelkonna Loodi küla
Tõllamäe hiis ja hiietamm
Tõllamäe tamm võeti kaitse alla 1958. aastal. Tõllamäe tamme kõrgus on ligi 30 m ning tüve rinnasümbermõõt 600 cm. Tammele lisab väärtust tüve rõmeline koor, mis on omane väga vanadele puudele. Puu on üle 300 aasta vana. Puu plombeeriti 1963. aastal. Tamm on võrreldes 2009. aastaga tunduvalt halvemas seisus (suuremad oksad on murdunud), kuid tamme võimsus seepärast kadunud ei ole ja puu kaunistab edasi Tõllamäge. On silmaga näha, et inimesed on võtnud antud puud pühapaigana, sest puu küljest leidub tehislikke elemente, mis sümboliseerivad samuti mingit püha.
Saare auhind
Jõulud allikal. Urve Hermann
Saaremaa Kihelkonna Kihelkonna Odalätsi küla
Odalätsi allikad
Siinne kuva on teine ülesvõte Odalätsilt eelmise aasta novembrist, kui allikavette peegeldus puuladvas läigatanud päike. Pildile jäi vee õrnast virvendusest tekkinud peegeldusefekt, kus moodustusid rombikujulised värvilised aknakesed, mis meenutasid omamoodi jõuluehteid. Muid ehteid on paista ka allikapõhjast. Kuigi ei olnud käes aasta lõpp, oli see minule aasta viimane reis allikale. Ja võib vaid kujutleda, milline uhke peegeldus tekkinuks detsembris, kui päike on veelgi madalam ja ilm külmem.
Liikuva kuva auhind
Jumalamägi Setomaal. Kaja Liilia Fridolin
Setomaa Kolossova küla
Jumalamägi
Augustis 2022 külastasin Setomaad ja Jumalamäge.
Hiie valu siltide eriauhind, ehk siltide ohver
Ohvrikivi "Ristivälja suurkivi". Toomas Kaarjärv
Viljandimaa Kolga (Kolga-Jaani) kihelkonna Parika küla
Ristivälja Suurkivi
Pärimuse järgi on siin varem kasvanud hiiemets. Pühapaigast on jäänud alles vaid viljakas maapind ja püha kivi. Nagu nimigi ütleb, on Suurkivi silmatorkavalt suur. Selle pikkus on kuni 7,4 m, laius 5,8 m ja kõrgus 1,4 m. Lagedal põllul talutee ääres paiknev kivi on lähedalasuvalt Viljandi-Põltsamaa teelt hästi nähtav. Kahjuks torkavad ja kriibivad silma ka aegade jooksul kivi ette paigaldatud neli kaitsetähist. Sildid annavad teada, et kivi on loodus- ja muinsuskaitse all. Põlise hiie asemel on siin kerkimas siltide mets.
Kui kaitsealuste ehitismälestiste puhul järgitakse piinliku täpsusega, et sinna ei paigaldataks ehitise ilmet muutvaid lisandeid, siis kaitstavate loodusmälestiste ja pühapaikade puhul on selline reostamine kahjuks reegel. Kui esimesed looduskaitse tähised olid tagasihoidlikud betoonpostid, siis edaspidi läks asi käest ära. Pühade puude, kivide, allikate ja koobaste ette ilmusid valged plekksildid ja plastpostid. Siltide paigaldamisel näib olevat reegliks, et see peab keskkonnast võimalikult palju eristuma ja rikkuma kaitstava mälestise keskkonda ja vaadet võimalikult palju. Nii on lugematud väärtuslikud looduspaigad tänaseks oskamatult paigaldatud siltidega rikutud. Tundub, et selle kampaania tõttu on kannatada saanud ka inimeste ilumeel. Olgu pildistades või vaadeldes – liigagi sageli liigub inimese tähelepanu kaitstavalt looduselt sildile.
Siltidega reostatud pühapaikade fotod on Hiite kuvavõistluse 15 aasta jooksul olnud üheks läbivaks koleteemaks. Eriti rohkesti jõudis sildipilte võistlusele tänavu. Seetõttu otsustas Hiite kuvavõistluse hindamiskogu ja võistluse korraldaja seekord välja panna Hiie valu siltide eriauhinna, ehk siltide ohvri auhinna. Loodame, et see aitab valusat teemat ühiskonnas teadvustada. Soovime, et edaspidi paigutatakse kõikvõimalikud sildid, teabetahvlid ja viidad nõnda, et need ei riku vaadet väärtuslikule loodusele ja sh pühadele paikadele. Selle eriauhinnaga tahame ühtlasi tänada kõiki neid, kellel on seni jätkunud tarkust, lugupidamist ja ilumeelt paigaldada tähised nõnda, et need jagavad küll teavet, kuid ei riku vaadet kaitstavale looduspaigale. Õnneks leidub selliseidki erandeid.
Hiite kuvavõistluse hindamiskogu, Hiite Maja SA
