Peagi toimuvad riigikogu valimised, mille tulemused hakkavad mõjutama Eesti arenguid järgmisel neljal aastal. Kuna hiiepuudel, pühadel allikatel, mägedel ja loodusel laiemalt ei ole meil hääleõigust, peame valima ka nende eest. Peame valima ka esivanemate ja järeltulevate põlvede eest, kellele on Eesti looduspärand kallis, kirjutab Ahto Kaasik.
Peagi toimuvad riigikogu valimised, mille tulemused hakkavad mõjutama Eesti arenguid järgmisel neljal aastal. Kuna hiiepuudel, pühadel allikatel, mägedel ja loodusel laiemalt ei ole meil hääleõigust, peame valima ka nende eest. Peame valima ka esivanemate ja järeltulevate põlvede eest, kellele on Eesti looduspärand kallis, kirjutab Ahto Kaasik.
Miks peaks valimistel looduslikele pühapaikadele tähelepanu pöörama? Sest hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade tähtsust on riigiametites nenditud alates 2004. aastast. 2008. aastal ühines Eesti Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) otsusega tunnistada looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks. Kultuuriministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi arengukavades on rõhutatud looduslike pühapaikade erilisust ja ohustatust ning lubatud kaardistada kõik Eesti pühapaigad hiljemalt 2020. aastaks.
Aastatel 2011-2019 tegutses riigikogus looduslike pühapaikade toetusrühm. 2019. aastal said looduslikud pühapaigad muinsuskaitseseaduses eraldi mälestise staatuse. 2022. aastal sõlmisid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium kokkuleppe, milles lubasid taas "looduslikud pühapaigad kaardistada, teha nende andmed kättesaadavaks ning säilitada need väärtuslikud ajaloolised kohad nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele võimalikult puutumatuna."
Need ametlikud seisukohad on kooskõlas ühiskonna ootustega. Aastatel 2011-2014 korraldatud avaliku arvamuse uuringutest selgus, et suurem osa ühiskonnast peab looduslikke pühapaiku tähtsaks ja ootab, et riik neid hoiaks.
Paraku laiutab ametlike lubaduste ja tegude vahel kuristik. Nüüdseks on tehtud rahapuudusel väikesemahuline pühapaikade eeluuring vaevu pooles Eestis. Täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas. Niisiis on tegemist riiklikult tähtsa teemaga, mis on olnud seni püsivalt alarahastatud. Rahapuuduse ja poliitilise tahte puudumise vahele võib ilmselt panna võrdusmärgi.
Mis saab edasi?
Uurime, mida lubavad erakondade valimisprogrammid ja -platvormid teha looduslike pühapaikade heaks. Alustame riigikogus esindatud erakondadest ja vaatleme, millised on nende valimislubadused pühapaikade osas.
Reformierakond lubab... mitte midagi.
Isamaa lubab... mitte midagi.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab... mitte midagi.
EKRE lubab... mitte midagi.
Keskerakond lubab valimisprogrammi muinsuskaitse peatükis: "Kaardistada kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning tagada nende korrashoid ja säilimine".
Nüüd vaatame riigikogus esindamata erakondi.
Eesti 200 lubab... mitte midagi.
Parempoolsed lubavad... mitte midagi.
Eestimaa Rohelised lubavad valimisprogrammi pärandkultuuri peatükis järgmist: "Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist. /-/ Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi."
Erakondade lubadused ja lubaduste puudumine on ilmekad, kuid märksa kõnekamad on senised teod.
Tegu on tõde
Vaatame, mida on poliitikute juhitud riigivõim viimase paarikümne aasta jooksul pühapaikade heaks teinud.
2004. aastal toimus siseministeeriumis laiapõhjaline arutelu, mille tulemusel otsustati algatada looduslike pühapaikade riiklik programm.
2005. aastal moodustas kultuuriministeerium töörühma looduslike pühapaikade riikliku programmi lähteülesande ettevalmistamiseks.
2006. aastal moodustas kultuuriministeerium töörühma looduslike pühapaikade arengukava koostamiseks. Peale eelnõu valmimist jäi see aastaks seisma.
2008. aastal kinnitas kultuuriministeerium looduslike pühapaikade arengukava.
Aastatel 2008-2012 toimis kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhtimisel koostati pühapaikade inventeerimise metoodika, kavandati ja telliti pühapaikade andmebaas, algas pühapaikade täiemahuline kaardistamine. Nende ja paljude teiste tegevuste tarvis otsis keskus raha peamiselt ise.
Arengukava vajadusteks oli kavandatud 1,707 miljonit eurot. Riigi toetus oli aga kokkuvõttes kuus korda väiksem: 0,271 miljonit eurot, ehk 15,86 protsenti kavandatud eelarvest. Riigi toetustest moodustas omakorda Eestimaa Roheliste ja IRL-i saadikute eraldatud katuseraha suurema osa ehk 0,198 miljonit eurot. Valitsused, kuhu kuulusid Eesti Reformierakond (kultuuriministrid Laine Randjärv ja Rein Lang), Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond, eraldasid arengukava tarvis vaid 0,074 mln erutot, ehk 4,3 protsenti arengukava vajadusest.
Aastatel 2013-2014 venitas kultuuriministeerium uue arengukava käivitamisega, kuigi see oli laiapõhjalises toimkonnas ette valmistatud. Kõigi Eesti pühapaikade täiemahulise kaardistamise maksumuseks hindas töörühm viis miljonit eurot, kuid kultuuriministeeriumi ametnikud leidsid, et seda on liiga palju. Valitsuses olid toona Eesti Reformierakond (kultuuriministrid Rein Lang ja Urve Tiidus), Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid.
2015. aastal loobus valitsus rahanappusele viidates pühapaikade täiemahulisest kaardistamisest. Kehtestati ametnike koostatud arengukava, millega lubati kaardistada aastaks 2020 kogu Eestis peamiselt need pühapaigad, mis on arhiiviandmete põhjal teada ja mida on kergem leida. See on neljandik kuni kolmandik kõigist pühapaikadest, mida oleks võimalik kaardistada täiemahulise uuringu korral.
Kõrvale jäeti pühapaigad, mis on kadumas koos nende viimaste mäletajatega ja on seetõttu kõige enam ohustatud. Hinnanguliselt 3000 pühapaika heideti selle otsusega sisuliselt üle parda. Arengukava täitjaks määrati muinsuskaitseamet.
Sellised otsused tehti siis, kui valitsuses olid Reformierakond (kultuuriminister Urve Tiidus) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Aastatel 2015-2020 toimuma pidanud säästu-uuringu tarbeks kavandati ja lubati keskkonnainvesteeringute keskuse vahendusel miljon eurot. Tegelikult eraldas KIK vaid 0,416 miljonit eurot ja valitsus lisas kultuuriministeeriumi kaudu 0,075 miljonit. Kavandatud säästueelarvest rahastati seega vaevalt pool. Vastavalt jõuti eeluuring lõpetada ka vaid pooltes Eesti kihelkondades. Valitsuses olid toona Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL, Keskerakond ja lõpuks ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Aastatel 2021-2022 taotles muinsuskaitseamet KIK-ilt pühapaikade kaardistamiseks 386 066 eurot. KIK ei eraldanud sentigi. Muinsuskaitseamet sai aga pühapaikade teema üldisteks kuludeks (sh seniste uuringutulemuste analüüsiks ja menetlemiseks, mis on ka väga vajalik töö) 0,06 mln eurot. Riiki valitsesid samal ajal Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid.
2022. aasta alguses saadeti looduslike pühapaikade arengukava lõplikult hingusele. Keskerakonna ministrid Tiit Terik ja Erki Savisaar sõlmisid kauni, kuid üldsõnalise kokkuleppe pühapaikade kaardistamise kohta. Võime vaid oletada, miks seda tehti. Üksikasjalikku tegevuskava, tulemuste mõõdikuid ja eelarveprognoosi sisaldavad arengukavad olid jäänud rahapuudusel aastail 2008-2020 täitmata. Kahtlema ebamugav olukord nii ametnikule kui ka poliitikule.
Rahanumbrite ja nimede kõrval on tähelepanuväärne seegi, kuidas pühapaikade riiklik käsitlus algas 2004. aastal riiklikust programmist, jätkus aastatel 2008-2020 üksikasjaliku tegevuskavaga ning taandus 2022. aastal kahe ministri üldsõnaliseks kokkuleppeks.
Eelnevast nähtub, et vastupidiselt ühiskonna ootustele on valitsused ja valitsusasutused looduslikke pühapaiku aastatel 2008-2022 läbivalt närutanud. Sadu pühapaiku on selle aja jooksul rüüstatud või on need jäädavalt kadunud. Selle eest oleme "tänu võlgu" eelkõige Reformierakonnale, Keskerakonnale, sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale (varem IRL).
Iga saadik saab pühapaiku päästa
Erakondade eelarveotsused on valdavalt poliitilised ja need sõltuvad valitsuserakondade tagatubade kokkulepetest ja tippametnike suvast. On see siis süvariik või mitte, kuid paljud saadikud on korduvalt nentinud, et neil pole võimalik pühapaikade päästmiseks midagi teha, sest riigieelarve koostamise mäng käivat üle nende pea.
Samal ajal on riigikogu kõigi koosseisude saadikutel olnud võimalus toetada pühapaikade kaardistamist otsetoetusena katuserahast. Näiteks eraldasid saadikud 2023. aasta riigieelarvest nn katuserahana kristlikele usuühendustele 643 000 eurot. Selle summa eest saanuks lõpetada pühapaikade poolelioleva eeluuringu. Looduslikele pühapaikadele jagus aga vaid 20 000 eurot ehk 32 korda vähem.
Aastatel 2008-2016 esitasid pühapaikade uurimisasutused riigikogu fraktsioonidele järjekindlalt taotlusi eraldada raha pühapaikade kaardistamiseks ja hoidmiseks.
Nõukogude ajal hariduse saanud poliitikute teadmised pühapaikadest olid olematud. Et seda lünka täita, korraldasid uurimisasutused riigikogu saadikutele teabepäevi, väljasõite hiitesse, jagasid ülevaatlikke materjale ja isegi teemakohaseid raamatuid. Paraku on seni pidanud pühapaiku toetusväärseks vaid vähesed saadikud ja nimelt Toomas Trapido ja rohelised (2010), Tõnis Lukas ja riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm (2011-2012) ning Ruuben Kaalep (2021-2023).
Viis küsimust
Lüües kokku valimislubadused ja senised teod, võivad pühapaigad loota vaid rohelistele, kuid katuseraha jagamisel saab pühapaiku toetada iga saadik sõltumata erakondlikust kuuluvusest.
Enne valimisi peab iga inimene otsustama, kas ülepea valima minna. Seda otsust on kergem teha, kui tead oma valimisringkonnas mõnda kandidaati, kes seisab sinu väärtuste eest. Kuna enamik valimisprogramme on pühapaikade osas tummad, siis tuleb seda kandidaatidelt ise küsida. Siin on viis näidisküsimust, mida küsida riigikokku pürgijalt.
Hea riigikogu saadikukandidaat, kui sind valitakse riigikokku, siis kas sa seisad oma fraktsioonis ja komisjonis ning võimalusel valitsuses selle eest, et:
1. riik eraldaks kiiremas korras vajaliku raha poolelioleva pühapaikade eeluuringu lõpetamiseks ja käivitaks taas ka pühapaikade täiemahulise kaardistamise;
2. riik lõpetaks looduslike pühapaikade maa erastamise;
3. riik ennistaks maa-ameti geoportaalis ja metsaregistris 2018. aastal maha võetud looduslike pühapaikade kaardi;
4. riik vabastaks looduslike pühapaikade aluse maa maamaksust sarnaselt pühakodade aluse maaga?
5. Ja lõpetuseks: kas sa eraldad oma katuseraha mõnele uurimisasutusele looduslike pühapaikade kaardistamiseks, tutvustamiseks ja kaitseks?
Tegelikult ma arvan, et kui hiiepuud ja teised põlised pühapaigad saaksid võimaluse, siis nad ei lähekski valima. Nad on juba valinud meid kõiki. Pühapaigad on meie ühine pärand ja meie kõigi ühine hool on, et ka meie järeltulijad leiaksid sealt elurikkust, tuge ja rõõmu.
Ahto Kaasik, rahvakultuuri ja looduslike pühapaikade uurija
Hiite Maja sihtasutus
Vaata lisaks:
Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2008-2012 aruanne:
https://www.hiis.ee/images/files/Koondaruanne_2008_2012.pdf
Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020 aruanne:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/alpak_2015_2020_aruanne.pdf?fbclid=IwAR2xTY2VXUjjZ1ZC-EEFuzGo9zsjOViKt4meTM--cweIH2eo9JOHyaGoZqE
Keskerakonna ministrid saadavad looduslike pühapaikade arengukava hingusele:
https://kul.ee/uudised/ministeeriumid-uhendavad-joud-ajalooliste-looduslike-puhapaikade-sailitamiseks
Rüüstatud pühapaigad:
https://hiis.ee/files/ryystatud_pyhapaigad_2018.pdf
IUCN, looduslike pühapaikade haldamise suunised:
https://portals.iucn.org/library/efiles/documents/PAG-016-Et.pdf
