Kallistades koduküla hiiepuud

Hiite kuvavõistlus toimub 2021. aastal juba 14. kord. Praegu on paras aeg pühapaikade kohta lugeda ja neid pildistama asuda. Eesti looduslike pühapaikade kaardi leiab siit: https://kaart.hiiepaik.ee/. Jätkame ka eelmise võistluse võitjate tutvustamist.

2020. aasta Hiite kuvavõistluse kuni 16-aastaste noorte 200-eurose eriauhinna võitis Marimaa koolipoisi Radimir Kozlovi foto „Esivanemate puu“. Võidukuval on jäädvustatud Kugu Orša (vene keeles Bolšaja Orša) küla hiis. Puude vahel seisab Radimiri isa, kes embab koduküla hiie suurimat puud.

Kugu Orša (vene keeles Bolšaja Orša) küla  hiis on 200 m pikkune ja 130 laiune lehtpuusalu. Hiis asub külast 0,8 km ida pool lagedal põllul. Hiljem on küla ja hiie vahele rajatud tööstushooned. Viimati kerkis üsna hiie kõrvale mobiilsidemast.

Lapse jäädvustatud foto pole tehniliselt täiuslik, kuid sellel väljendatud lugu ja kujund on kõnekad. Me usaldame  metsa ja kallistame hiiepuid nagu oma lähedasi. Inimene, kes kallistab puud, seisab kahe jalaga maa peal. Tema põhiväärtused on paigas ja süda õige koha peal.  See pilt ütleb nii maridele, eestlastele kui meie teistele hõimlastele, me oleme soome-ugrilased, me oleme looduse-usku põlisrahvad.

Oma juurte ja põliste inimlike väärtuste meenutamine on praegusel võõrandunud rahausku ajastul olulisem kui kunagi varem. Püsivaid asju luuakse vaid kindlale alusele. Seetõttu on väga tähtis, et meie lapsed õpiksid tundma ja armastama esivanemate pühapaiku ja loodustunnetust.

Uurisime Radimirilt, kes ta on ja kuidas sündis võidukuva.


Kuidas sa jõudsid Hiite kuvavõistlusele?

Suve lõpul käisime isaga meie küla pühas hiies jalutamas. Mul on alati põnev kuulda, kui isa pühapaikadest räägib, kuid seekord sain kõike oma silmaga näha ja pildistada. Nädal peale seda käiku lugesin internetist, et toimumas on Hiite kuvavõistlus. Otsustasin kohe, et tahan sellest kindlasti osa võtta.

Kus sa elad ja õpid, millega meeldib sulle tegeleda?

Meie pere elab Marimaal Bolšaja Orša külas. Sõidan iga päev bussiga Oršanka keskkooli, kus õpin 5. klassis. Olen 12 aastane. Mulle meeldib matemaatika ja mängin jalgpalli.

Aga pildistamine, kaua sa sellega oled tegelenud?

Nii kaua kui mäletan, on meil kodus alati olnud fotokas. Hakkasin pildistama 6 aastasena ja loodan, et saan kunagi selles meistriks.

Saatsid võistlusele vaid ühe kuva ja see võitis auhinna. Mida tundsid ja märkasid hiies, kui jäädvustasid selle pildi?

Mu isa unistab, et meie küla juures asuv püha hiis ärkaks taas ellu ja inimesed hakkaksid seal jälle koos käima. Praegu hiit ei kasutata, kuid kohalikud inimesed austavad teda ikka ja usuvad ta erilist väge. Hiies ei tohi murda oksa, tappa loomi, teha niisama lõket, ega jätta prügi. Igas hiies on kindlasti olemas peamine puu, mida nimetatakse mari keeles onapu. Just sellist onapu-d näitas mulle isa kui käisime koos hiies. See puu – vana pärn – tundus mulle tõelise metsahiiglasena. Ta on kõrge ja nii jäme, et isegi täiskasvanu ei ulatu ümbert kinni võtma. Hiies oli eriline vaikus ja rahu.

Mida soovitad teistele lastele, kes hakkavad looduslikke pühapaiku pildistama?

Pühapaikade pildistamine on tähtis, sest seal on meie juured. Tore on talletada fotodele selliseid kohti ja hetki. Soovin edu, uusi mõtteid ja rõõmu kõigile, kes sellega tegelevad!

 

Võidukuva Hiite kuvavõistluse lehel: https://hiis.ee/kuva/2020/derevo-nashikh-predkov-5635

Lõppenud võistluse kõigi võidukuvadega saab tutvuda siin: https://www.hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-voitjad-2020

 

 

 

 

 

Maavalla Koda: RMK ei vääri säästva metsanduse sertifikaati

Maavalla Koda taotleb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC säästva metsanduse sertifikaadi tühistamist.

Märtsi algul saatis Eesti maausulisi ühendav Maavalla Koda kaebuse säästva metsanduse FSC sertifikaate väljastavale rahvusvahelisele organisatsioonile Preferred by Nature, seades kahtluse alla RMK-le antud sertifikaadi. Maavalla Koja hinnangul kahjustab RMK järjepidevalt looduslikke pühapaiku ja rikub nii säästva metsanduse FSC sertifikaadi saamisel võetud lubadusi.

Otseselt on kaebus ajendatud Partsimõisa ristimändide raiumisest möödunud aasta jõulude ajal, kuid loetleb veel 24 ristipuude hävitamise juhtumit aastatest 2002–2020.

Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm sõnas, et hoolimata RMK korduvatest kinnitustest, et nemad ristipuid ei raiu, on RMK meile teadaolevalt raiunud viimase kahekümne aasta jooksul ristipuid ja ristimetsi vähemalt 25 korral“. „Maavalla Koja hinnangul ei tohiks RMK edaspidi müüa oma toodangut FSC säästva metsamajanduse sertifikaadiga, kuna sellega eksitatakse otseselt tarbijaid ning kahjustatakse FSC sertifikaadi mainet“, ütles Iganõmm.

Säästva metsanduse FSC sertifikaat võimaldab RMK-l müüa puitu Euroopas ja mujal maailmas üha suuremale ringile ostjatele, kelle jaoks on oluline puidu päritolu kestlikult ja vastutustundlikult majandatud metsadest. FSC sertifikaadiga organisatsioonil on muu hulgas kohustus vältida looduslike pühapaikade, sealhulgas ristipuude kahjustamist.

„Lõuna-Eesti matusekombed koos kadunu mälestuseks ristide lõikamisega elavatesse puudesse ehk ristipuudesse on Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kaudu UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni raames kaitse all,“ ütles Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm. „Kuid Riigimetsa Majandamise Keskus on looduslikke pühapaiku ja nende seas ristipuid kahjustanud ja hävitanud pikka aega.“

Kahjustatud ja hävitatud ristipuude ja ristimetsade hulgas on nii neid, mis on elektroonilisele kaardikihile kandmata kui ka neid, mis on kantud kaardikihile ja mille kohta RMK on saanud metsateatist esitades automaatteavituse koos soovitusega säilitada ristipuud või ristimetsad koos ümbritseva puhvertsooniga. Mitmeid juhtumeid on kajastanud ajakirjandus.

Maavalla Koda leiab, et sertifikaadi väljastaja NEPConi senised auditite käigus RMK-le määratud sanktsioonid on olnud rikkumiste ulatust arvestades sümboolse iseloomuga ja pole rikkumisi peatanud. Seetõttu tuleks RMK jätta ilma sertifikaadist, mille tingimusi ta ei täida.

Eesti omausulisi ühendava Maavalla Koja üks eesmärke on põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ning looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides. Maavalla Koda on nii rahvusvahelise Forest Stewardship Councili (FSC) kui ka FSC Eesti ametliku partnerorganisatsiooni Hea Metsanduse Koja liige.

Rahvusvaheline Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council, FSC) ühendab eri huvirühmi üle ilma, et töötada nende koostöös välja vastutustundliku metsamajandamise standardeid. FSC-l on üle 800 liikme rohkem kui 70 riigsi.

FSC missioon on edendada maailma metsade majandamist keskkonnahoidlikul, ühiskonnale kasulikul ja majanduslikult elujõulisel viisil. FSC tegevus aitab säilitada metsade elurikkust, hoida ja edendada looduslikke kooslusi ja kõrge kaitseväärtusega metsi, kaitstes muu hulgas põlisrahvaste õigusi.

 

Kaebus RMK kui FSC sertifikaadiga metsamajandaja peale seoses Partsimõisa ristimändide (looduslik pühapaik) raiumisega

Lisa 2. RMK poolt varasematel aastatel raiutud ristipuud ja -metsad (nimekiri ei ole täielik)

Selgitus nimekirja juurde.

Nimekirja on kantud nii lõplikult hävitatud ristipuud ja -metsad kui ka need juhud, kui a) suuremast ristimetsast on maha lõigatud üks osa; b) raie käigus on raielangile alles jäetud mõni üksik ristipuu. Viimasel juhul ei saa ristipuud või -metsa lugeda säilinuks mitmel põhjusel. Esiteks on lageda peale jäetud ristipuud tuulehellad ja pahatihti murduvad varsti pärast raiet. (Sama juhtub ka siis, kui ristimetsast jäetakse tee äärde alles liiga kitsas riba –nt Aarna ristipuud –, aga neid juhtumeid ei ole nimekirja kantud.) Teiseks ei täida selline koht enam kombetäitmise funktsiooni –reeglina ei lõigata uusi riste nendele üksikutele puudele vaid kohta, kus mets on alles.

Ristipuude ja -metsade nimed on võetud Maa-ameti ristipuude kaardikihilt (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ristipuud). Nende varem hävitatud ristipuude ja -metsade puhul, mida kaardikihile enam ei kantud, on kasutatud enim levinud nime (nt Rauskapalo).

Nimekirja koostamisel on kasutatud Ahto Kaasiku ülevaadet rüüstatud pühapaikadest (https://hiis.ee/images/files/ryystatud_pyhapaigad_2018.pdf) ja Marju Kõivupuu ekspertabi.

1. 2002-2004 Tõrvapaluristimännid (kü 69701:003:0600)–http://www.umaleht.ee/umaarhiiv/200443/uudis.htm

2. 2005 Rosma ristimets (kü 61903:001:0175) –https://www.postimees.ee/1476015/polva-valla-ristipuud-langesid-teelaienduse-ohvriks

3. 2006-2007 Tinnipalu ristimänd 2 (kü 91701:001:0783)

4. 2008-2009 Soevariku ristilehised (kü 11701:004:0396)

5. 2008-2009 Piirivariku ristimets (kü 84301:004:0690)

6. 2008-2009 Krigulipalu ristipuud (kü 86501:002:0760)

7. 2009-2010 Paalimõtsaristimänd 2 (kü 76701:001:0460)

8. 2009-2010 Loko ristpuud (kü 28502:004:0644)

9. 2010-2011 Tüürälaane ristipuu (kü 28501:003:0814)

10. 2010-2011 Saru ristimets (86501:002:0760, eraldis 15)

11. 2011 Matsi ristimänd (kü 69701:002:0086)

12. 2012-2013 Kanariku ristipuud (kü 61901:001:1086)

13. 2013-2014 Kasvandumäe ristipuud (kü 28501:003:0923)

14. 2014 Rauskapalu ristimets (kü 84301:004:0670) –https://www.ohtuleht.ee/590523/folklorist-uskumatu-kultuuritus; http://vana.umaleht.ee/index.php?leht=7195&keel=265

15. 2014-2015 Tüürälaane ristipuud (kü 28501:005:0741)

16. 2015-2016 Paalimõtsa ristimänd 1(kü 76701:001:0460)

17. 2015-2016 Soevariku ristimänd (kü 11701:004:0350)

18. 2015-2016 Piirivariku ristimets (kü 84301:004:0690)

19. 2016 Lajavangu ristimänd 2 (kü 28501:003:0921)

20. 2017 Soevariku ristikuusk 2 (kü 11701:004:0350)

21. 2018 Hinovariku ristipuud (kü 28501:004:0814) –http://lounaleht.ee/?page=1&id=24869; https://www.postimees.ee/6421241/marju-koivupuu-ristipuudest-osale-uhiskonnast-on-loodus-pelgalt-ressurss-mida-tuleb-tarbida-teiste-jaoks-aga-mitmekihiline-vaartus

22. 2018-2019 Ristimännid Erastvere-Sillaotsa teel, ristikuusk Erastvere-Sillaotsa teel (28501:003:0813)

23. 2019 Tinnipalu ristimänd 1 (kü 91701:001:0783)

24. 2020 Toolamaa ristipuud (kü 70703:001:0120) –https://bioneer.ee/eesti-sai-%C3%BChe-p%C3%A4rimusliku-terviseallika-v%C3%B5rra-rikkamaks

25. 2020 Partsimõisa ristimännid (kü 62201:001:0768) –https://leht.postimees.ee/7146740/hingepuud-laksid-rmk-sae-alla

 

Lähme Eesti sünnipäeval hiide!

Hiite Maja sihtasutus kutsub tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva esivanemate pühapaikades. Tänavu, kus avalikud aastapäevasündmused jäävad ära, on eriti oluline, et muudame selle päeva ise pidulikuks ning ammutame juurtest jõudu. Koos paljude teistega loobus avalike sündmuste korraldamisest ka Hiite Maja. Kuid Eesti loodus ja hiied on jätkuvalt meile kõigile avatud.

Päästame Eesti metsad

Hiite Maja sihtasutus ühines pöördumisega Eesti metsade kaitseks. Tänane metsade majandamine on võtnud rüüstamise mõõtmed, toimub terve elukeskkonna ja järeltulevate põlvede arvelt, ei arvesta Eesti traditsioonilise metsanduse tavadega ning kahjustab sageli ka looduslikke pühapaiku. Pöördumise algatas MTÜ Päästame Eesti Metsad, sellega on liitunud kümneid organisatsioone ja üle nelja tuhande inimese.

Pöördumisega saab tutvuda ja oma nõusoleku lisada siin: https://petitsioon.savetheforest.ee/   Kutsume kõiki metsa- ja hiiesõpru petitsiooniga ühinema!

Urve Hermann ja Lehmja hiiglaste sõnum

Hiite kuvavõistluse võidutööde seas on olnud korduvalt  Urve Hermanni kuvasid. Nii ka 2020. aastal võitsid tema Lehmja tammiku pildid hiite ja puude auhinnad. Uurisime, kes on see habras naine, kes tõi kuvavõistusele Lehmja hiiglased ja nende sõnumi.

Olli Tasso: Pühapaikade piltidel on sügavam tähendus

Hiite kuvavõistluse uurali rahvaste ehk hõimurahvaste auhinna võitis 2020. aastal Olli Tasso kuva Soome Jämijärvi Külmaveski (sm k Kylmämyllynlähde) allikast. See on esimene kord, kui kuvavõistluse Uurali auhind läheb Soome. Varasemalt on selle auhinna pälvinud handi-mansi, udmurdi ja mari pühapaikade kuvad.

Esitasime Olli Tassole mõned küsimused.

Kuvavõistluse võitja Hans Markus Antson: Avastage vähetuntud pühapaiku!

Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitis võrratu Siniallika kuva, mille jäädvustas Hans Markus Antson. Esitasime võitjale mõned küsimused ja avaldame need koos vastustega allpool.

Tänavune Hiie sõber on Jüri Metsalu

Tänavuse aasta Hiie sõbraks valiti Jüri Metssalu (39) pikaaegse vabatahtliku ja erialase töö eest hiite kaitsel, uurimisel ja inventeerimisel, teatas Maavalla Koda.

„Metsa süda“ tõi Eestisse rahvusvahelise hiite kuvavõistluse peaauhinna

Looduslikele pühapaikadele pühendatud rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse tuhande euro suuruse peaauhinna võitis Hans Markus Antsoni kuva „Metsa süda“.

Hiite kuvavõistluse võitjad 2020

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2020. aasta võidukuvad.

logo

Uurime, tutvustame ja hoiame looduslikke pühapaiku ning laiemalt Eesti põlisrahva pärandkultuuri ja elukeskkonda.