Äsja ilmus trükist Hiiekalender 2024, mis tutvustab rahvatarkusi ja Otepää Pühajärve. Fotode autor Arne Ader on fotograaf ja koolitaja, kelle loodusearmastusest kantud kuvad rõõmustavad vaatajaid juba aastakümneid.

Seinale riputamiseks mõeldud Hiiekalender on ainulaadne trükis, mis aitab ametliku teabe kõrval meeles pidada eesti põliseid tähtpäevi ning kuude ja pühade maakeelseid nimesid. Lisatud on ruunikalender, mis võimaldab kuu kõvade ja pehmete aegade järgi oma tegemisi paremini kavandada. Kalendri lõpus on selgitused pühade aegade ja paikade tähenduse ja tavade kohta, juhised ruunikalendri lugemiseks ning hiietavade ülevaade. Tutvustamist leiab ka kohalik ajaarvamine, mille kohaselt 2024 on 10237. aasta.

Kalendri kuupiltidelt vaatab vastu unenäoliselt kaunis Otepää Pühajärv, mis võlub oma liigendatud kaldajoone ja viie saarega. Rahvapärimus teab et veekogusid tuleb hoida puhtana, muidu lähevad nad ära. Nii olevat ka Pühajärv tulnud Otepää maile mujalt. Pühajärve vesi on püha ja tervendav ning pühad on ka järve kaldad, saared ja elustik. Järve põhjakaldal on hiiepaik, järve suubuvad mitmed pühad lätted ning sealt saab alguse Pühajõgi ehk Väike Emajõgi.

Koostaja: Ahto Kaasik.
Formaat: A3 (2 x A4), 28 lk.
Kujundus ja trükk: Ecoprint.
Väljaandja: Hiite Maja SA.

Kalender on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes, sh e-poodides.

Käimas on Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest põlistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16aastaste auhind 200 eurot. Lisaks on välja pandud Vana-Võrumaa, Virumaa, saarte jm eriauhinnad.

Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Hiite kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus, kaaskorraldajaks Soomes on Taivaannaula ühendus. Võistlus toimub eesti, soome ja vene keeles ning keskendub soome-ugri rahvaste ühisele pärandile.

Lähem teave, võistluse eeskiri ja kuvade üleslaadimine võistluse veebilehel: https://www.hiis.ee/kuva/2023

Lisateavet

Tänavune Hiite kuvavõistlus on järjekorras 16. Teadaolevalt on see ainus omataoline fotovõistlus maailmas. Kuvavõistlusele saadetud fotod moodustavad kultuuriloolise arhiivi, mis on veebis vabalt kättesaadav aadressil: https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused.

Looduslik pühapaik on mets, puu, kivi, veekogu, pinnavorm, või maa-ala, mida on pühaks pidanud juba meie esivanemad. Pühapaikade hulka loetakse ka vanade matusetavadega seotud ristipuud, rannakülade titekivid, tervendamise paigad ning liukivid. Pühapaikadega seotud peamised tavad on palvetamine, andide toomine, tule tegemine, pühade pidamine, tervendamine ja lahkunute mälestamine. Paljud pühapaigad on praegu elavas kasutuses.

Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest ca 1500 on kantud looduslike pühapaikade kaardile: https://kaart.hiiepaik.ee.

Tuntuimad pühapaigad on Otepää Pühajärv, Suur ja Väike Taevaskoda, Kaali Pühajärv, Panga pank, Saula Siniallikad, Jägala juga, Tamme-Lauri tamm jt.

2022. a kuvavõistluse võidupildid (korduval pealeklõpsimisel avaneb originaalfail), mida võib võistluse tutvustamisel meedias tasuta kasutada, lisades seejuures autori nime, paiga nime ja Hiite kuvavõistluse nime: https://www.hiis.ee/kuva/uudised/5178-hiite-kuvavoistluse-voitjad-2022

Võistluse plakat: https://www.hiis.ee/kuva/images/gallery/originals/kuvavoistlused_48/hiite_kuvavoistlus_2023_78/plakat23_ee-20230504.jpg

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Fenno Ugria, Maavalla Koda, Tihuse Hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Hiiepaik, LüüTürr jt.

Eesti üks kauimaid hiiemägesid, Rakvere lähedal asuv Tõrma Hiiemägi, sattus eelmisel kuul rüüstamise ohvriks. Kohalikud elanikud teatasid, et põllumajandusettevõte on hiie põhja- ja lääneküljel kive kokku vedanud ja põldu juurde raadanud

Algab järjekordne Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas kolmapäeval riigikogu teabetunnis Ruuben Kaalepi küsimustele looduslike pühapaikade kaardistamise ja kaitse kohta.

Peagi toimuvad riigikogu valimised, mille tulemused hakkavad mõjutama Eesti arenguid järgmisel neljal aastal. Kuna hiiepuudel, pühadel allikatel, mägedel ja loodusel laiemalt ei ole meil hääleõigust, peame valima ka nende eest. Peame valima ka esivanemate ja järeltulevate põlvede eest, kellele on Eesti looduspärand kallis, kirjutab Ahto Kaasik.

Harjumaal Kose kihelkonna Saula külas asuv Siniallikate pühapaik sai hiljuti teabetahvlid. Parkla lähedal Siniallika metsa servas raja äärde paigaldatud stend tutvustab pühapaiga pärimusi ja ka hiiepaiku laiemalt. Mõnisada meetrit edasi, hiie piiril on nüüd lisaks ka hiietavasid tutvustav väiksem teabetahvel.

Muinsuskaitse alla võeti kolm looduslikku pühapaika, mis kaardistati 20, 11 ja 5 aastat tagasi.

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas 5.02.23 kultuurimälestisteks Põlva kihelkonnas asuva Moorimäe ristimetsa ja Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnas asuva Hiiekivi ning uuendas Hiiekivi läheduses asuva hiiepaiga kaitset.

Valmis sai järjekordne väljaanne, mis tutvustab Mulgimaa põliseid pühapaiku. Veebiraamat „Looduslikud pühapaigad Tarvastu kihelkonnas“ on mõeldud koolidele ja kõigile huvilistele, kes soovivad kodukandi põliseid väepaiku tundma õppida ja neid lastele tutvustada. Varem on lugejani jõudnud ülevaated Helme ja Karksi kihelkonna pühapaikadest. Sarja eesmärk on toetada laste tasakaalustatud arengut ning pakkuda võimalusi rahvakultuuri ja koduloo lõimimiseks tava-, õue- ja kogemusõppesse.