Sven Zacek: Pildistamine peatab aja

Ajasime juttu Hiite kuvavõistluse 2024. a võitja Sven Zacekiga.


Osalesid edukalt eelmisel Hiite kuvavõistlusel. Sinu Pühajärve kuva võitis peaauhinna ja veel neli pälvisid eriauhinna. Hindamiskogus olid pilte valimas fotograafid Arne Ader ja Kiur Kaasik, loodusajakirjanik Helen Arusoo ning soome-ugri rahvaste uurija Patrick O´Rourke. Kas hindamiskogu selline valik üllatas sind või oleksid ise oma pilte teisiti hinnanud?

Suur tänu! Pühajärve fotot pidasin ka ise esitatud kuvadest kõige erilisemaks. Arvasin siiski, et kuna Pühajärvest esitatakse kuvavõistlusele igal aastal palju pilte, siis ehk on žüriil tekkinud sellest paigast teatud küllastumine. Õnneks siiski mitte! Hindamiskogu head silma kinnitab ka selle foto jõudmine finaali mitmetel teistel rahvusvahelistel fotokonkurssidel.

Sa esinesid väga edukalt ka 2022. a kuvavõistlusel. Toona pälvis sinu jäädvustatud öine Taevaskoda peaauhinna ja viis pilti said eriauhinnad. Kummati pole me veel sind oma lugejatele lähemalt tutvustanud. Palun räägi endast, kaua oled juba fotograafina tegutsenud ja mis sind pildistamise juures köidab?

Endale pildistama hakkasin 2002. aastal ja 2004. aastal sai minust vabakutseline fotograaf. Minu fotograafilisest teekonnast saab aimu minu kodulehel: https://www.zacekfoto.ee/fotograaf-sven-zacek/

Pildistamise juures köidab mind aja peatamine ja seeläbi kaamera ees olnud hetke igaveseks endaga kaasa viimine. 20 pildistamisaasta jooksul olen täheldanud, et paljud loodusnähtused on kordumatud. Sisu võib olla sarnane, aga nüansid ei kordu. Vähemalt mitte 20 aasta jooksul. Ootan edasist huviga, ehk kohtun taas vanade tuttavatega. Näiteks võib tuua selle hetke Peipsi järvelt: https://www.zacekfoto.ee/image/see-ongi-kristallitehas/

Kui ma piirivalvekordonisse trahvikviitungile järele läksin, siis ütlesid seal aastakümneid töötanud mehed, et oleks ime, kui veelkord elus niisugust asja näha saaksin. Trahvi sain sellepärast, et tol hetkel oli jääle minek keelatud vaatamata selle mitmekümne-sentimeetrisele paksusele. Mina seda ei teadnud, et ametlikult võib minna jääle alles järgmisel hommikul. Kuid siis kattis kristalljääd juba lumekiht. Mis teeb selle foto eriliseks, mis on selle loodushetke sisu? Niisuguse jää tekkeks on tarvis umbes nädala või kümne päeva pikkust -15-st temperatuuri ilma igasuguste sademeteta ning seejärel korralikku idatormi, mis lükkaks jää meiepoolsel kaldal vastu põhja ja murraks rüsihunnikutesse. Ühesõnaga väga palju kokkusattumusi.


Millised teemad või paigad sind praegu kõige enam võluvad?

Ikka kodulähedased ehk peamiselt Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa paigad ning nendes elutsevad ja tegutsevad loomad. Aeg-ajalt käivad minust läbi ka kaugemate paikade kutsed ehk mind hüüavad enda juurde Saare- ja/või Hiiumaa ning põhjaranniku meremaastikud. Tihti kutsuvad ka teised Põhjamaad nagu Norra, Soome, Rootsi ja Island. Olen neid maid korduvalt külastanud ja saanud omajagu elamusi. Paraku lühikest aega kestvatel reisiretkedel pole võimalik kodukandile sarnaselt süveneda ega põnevaid loodushetki oodata.


Fotograafia tehniline pool areneb pikkade sammudega ja taamal toimetab ühe enam ka tehisaru. Kümnete tuhandete aastate eest koopamaalidest alguse saanud pildistamine on muutunud kõigile kättesaadavaks ajaviiteks. Selle varjupooleks asendub kohalolemine ja kogemine jäädvustamisega. Samas eelistab üha enam noori vanaaegseid filmikaameraid. Mis sa arvad, kuhu on kuvataie ehk fotokunst liikumas?

Mina arvan, et fotokunst pooldub. Ühele poole jääbki väljamõeldud digitaalne AI kunst, teisele poole aga päriselt olnud hetkede jäädvustamine ning väärtustamine. Ühel pool siis kunstniku vaimusilmas välja mõeldud ja AI abiga nähtavaks muudetud ainult tubastes tingimustes valminud teos ning teisel pool looduse loodu ja fotograafi vahendatu.

Minagi kasutan vanaaegseid filmikaameraid. Isegi kuvavõistlusele sai üks selline foto 2022. aastal saadetud: https://www.zacekfoto.ee/image/panga-pank-et-4/ Praegu kasutan peamiselt panoraamformaadis pildistamist võimaldavat keskformaatkaamerat, mille ühe kaadri mõõtmed on 6x17cm.


Korraldajatena oleme uhked, et Hiite kuvavõistlus on maailmas teadaolevalt ainus selline ettevõtmine. Keskendume ikka vaid põlistele pühapaikadele, kuid samas oleme korraldusliku poole pealt avatud ka uutele lahendustele. Ehk on sul mõni mõte, kuidas saaks kuvavõistlust paremini korraldada ja ehk ka rohkem osavõtjaid leida?

Suurema hulga osavõtjate kaasamise retsept pole keeruline - selleks tuleb suurendada auhinnapotti. See suurendamine aga on paraku keeruline. Tean, sest olen ise olnud nii fotokonkursside korraldaja kui ka žürii rollides. Kuna pühapaigad on sageli siltide ja infotahvlitega varustatud (kohati esteetiliselt mitte eriti tervitataval moel), siis lihtsaim viis kuvavõistlusele tähelepanu juhtida oleks tellida mõnelt reklaamibüroolt qr-koodiga kleepsud, mis juhataksid külastaja kuvavõistluseni. Näiteks 10x10cm mõõdus ruuduke tekstiga „Aitäh, et külastad pühapaika, osale ka Hiite kuvavõistlusel“ ja teksi all siis qr-kood, mis viib kuvavõistluse veebilehele. Neid kleepse annaks muretult paigutada juba praegu paigaldatud pühapaikades olevatele infotahvlitele.


2025. a Hiiekalendri kaanelt vaatab vastu Sven Zaceki jäädvustatud kuldne Panga pank ja sinu pildid rõõmustavad meid kalendris kogu aasta. Kõik 12 kuva on kaunid ja kutsuvad end vaatama, kuid millised on seal sinu lemmikud ja miks?

Kindel lemmik ongi see kuldne Panga panga jäädvustus. Ühelt poolt kaadri taha jääva pingutuse pärast, sest foto tegemiseks tuli minna kummipükstega peaaegu rinnuni septembrikuu parajalt jahedasse vette. Teisalt aga kaadrisisese väärtuse ehk erakordselt puhta valguse tõttu, mis panga selliseks värvib. Niisuguse valguse tarbeks peab atmosfäär hästi puhas olema, kuid peakohale on tarvis natuke pilvi, mis magusal valgusel laiali hajuda ei laseks. Puhta õhu eest hoolitsesid eelmise päeva vihmasadu ja tuul ning sügiskuiselt jahe õhk. Hiljem olen proovinud samasugust valgust leida nii sealsamas kui ka Pakri pangal, aga pole uuesti sellist tooni tabanud. Veel.

Teistest fotode võib esile tõsta ühe vaate, mida enam püüda polegi võimalik. Nimelt Helme allika foto, mille põlised pehkinud ja sammaldunud raampuud on nüüdseks uute ja värskete, kuid minu jaoks silma riivavate vastu välja vahetatud. Seal allikal praegu valitseva seisukorra leiab 2024. aasta kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Küll mitte minu jäädvustusena.


Kust võib huviline peale kuvavõistluse veebilehe ja Hiiekalendri veel sinu loomingut leida?

Minu loominguga tutvumiseks tasub külastada minu veebilehte www.zacekfoto.ee või minu sotisaalmeedia kontosid nimega Zacekfoto Facebookis ja Instagrammis.

Aituma! Häid tabamusi kuvaretkedel ja ootame nii sind kui ka kõiki teisi fotohuvilisi osalema järgmisel Hiite kuvavõistlkusel!


2024. a kuvavõistluse võitjad: https://www.hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-voitjad-2024

Kuva: Sven Zacek