Eelmine nädal tõi looduslike pühapaikade kaardile mitmeid seni teadmata paiku. Teiste seas kaardistati Vastseliina kihelkonnas Siksälä külas Eesti kõige kagupoolsemad ristipuud.
Kolm ristimändi leiti Hiite Maja välitööde käigus kohaliku elaniku juhatusel. Puud kasvavad kahel pool Tsiistre-Misso-Rammuka teed Hino järve Siksälä nulgas, mis on ilmselt üks maalilisemaid ristipuude kohti. Siksälä nulgast on Tallinnasse 248 km, Läti piirini ja Vene kontrolljooneni aga veidi üle 3 km.
Värske leid annab alust arvata, et sealsed metsateed peidavad veel mitmeid kaardistamata ristipuid. Vastseliina kihelkonnas oli varem teada vaid kaks ristimetsa, kaks üksikut ristipuud ja üks hävinud ristipuu koht.
Mõned kilomeetrid eemal, Läti piiri ääres Korgõssaaõ külas vaadati üle Silmaläte, mida mõne aasta eest metsatöödel kahjustati. Allika ümbrus on lagedaks raiutud ja masinad on sõitnud mitu korda üle veesilma, selle kuju muutes. Välitööde käigus talletati lähedalasuvas külas ka pärimusi Silmalättest kui tervenduspaigast.
Lisa said ka Rõuge kihelkonna ristipuud. Kaks ristimändi avastati Rõuge lähedal Hinu külas. Tegemist on paarikümne aasta eest raielangile kasvama jäetud üksikute mändidega. Üks vana ristimänd - Karjussõ petäi leiti Vana-Roosa külast. Viirapalu külast leiti ristipuid kolmes erinevas paigas: kuivanud ja murdunud ladvaga ristikuusk, vana ristilehis ja murdunud ladvaga ristimänd. Viimasele on rist lõigatud vast alles mõne aasta eest. Kõik leitud ristipuud mõõdistati, kirjeldati ja pildistati.
Täpsustati ka varem kaardistatud paikade andmeid. Seni ühe punktina kaardil olnud Matsi ristimännid on nüüd näha kahe täpsustatud punktina. Ka varem teada olnud Haki ristimändide asukohas lisandus kaardile üks ristipuu.
Kahes kohas jäädvustati hävinud ristipuude praegune seis. Tormi tõttu kannatada saanud Viirapalu ristimetsa asukohas tuvastati veel vaid kaks ristimändi - üks neist murdununa maas ja teine tüvetüükana püsti. Ülejäänud ristipuud on koos muu jämedama metsamaterjaliga minema veetud. Sellel talvel maha raiutud Matsi ristikaskede allee ehk Matsi ristikõo kännud mõõdistati ja pildistati. Enamik maha saetud puid olid olnud elus ja tugevad ning nende kändudest voolas mahla. Kõige jämedam känd oli 99 cm läbimõõduga ja selle tüveosa lebas kännu kõrval maas. Puu suurusest annab tunnistust seegi, et enam kui 4 m pikkuse tüve peenema otsa läbimõõt oli 65 cm.
Nädal varem leidis Hiite Maja seni teadmata ristimänni ka Karula kihelkonna Koobassaare külas. Hargla kihelkonna Laanemetsa külas inventeeriti ja kanti kaardile Rootsioja läte. Samas täpsustati hiljuti leitud arhiiviallikate põhjal tervendava veega Rootsioja ulatust.
Kõik leiud ja täpsustused on näha Looduslike pühapaikade kaardil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduslikud_pyhapaigad
