Laupäeval, 22.11 Tartus toimunud Hiie väe tunnustamise sündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks Valga vallas asuva Roodsi-Mõtsakunna lätte eestkostjad. Sündmusel autasustati ka rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitjaid ja tunnustati hiiesõbralikke tegusid.
Roodsi-Mõtsakunna läte asub ajaloolise Võrumaa Harglõ ja Karula kihelkonna piirimail Laanõmõtsa külas. Viimasel kümnel aastal on ümbruskonna külade elanikud võtnud vana terviseallika uuesti kasutusele. Allikas on puhastatud ja selle ümbrus heakorrastatud loodust ja pühapaika austades ja hoides. Eestkostjate südika tegevuse tõttu on püha allika ja osalt ka sellest algava püha Roodsioja ümbrus jäänud metsaraietest puutumata.
Allika eestkostjaid esindama tulnud Joosep Puhalainenile ulatati Hiie sõbra jaoks sepistatud kirves ja Triin Tanilasele köideti ümber Hiie sõbra vöö. Lauluselts Lüü-Türr kinkis allika hoidjatele pühendatud regilaulu.
Oma tänukõnes ütlesid allikahoidjad, et pühal lättel käiakse nii üksi kui ka üheskoos, sest inimesed vajavad seda. Maaemaga seotud allikas tervendab nii oma veega kui ka hingelise sideme läbi, mis on praeguses maailmas olulisem kui kunagi varem. Allikal käiakse vett võtmas, kombetalitusi tegemas ja laulmas. Nii on saanud sellest tõeline kogukonna ühendaja. Neti Tikk, Triin Tanilas ning Joosep ja Säde Puhalainen esitasid allikal sündinud lauludel põhineva muusikalise etteaste.
Hiie väe sündmusel võtsid sõna Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, EVT Põlisrahvaste SA Nõukogu liige Valdeko Allik, Soome Taivaannaula ühenduse esimees Patrick O’Rourke, Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader, Eesti Rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv, Võru Instituudi esindaja Külli Eichenbaum, Hiite Maja SA nõukogu esimees Ene Lukka-Jegikjan ja 2023. aasta Hiie sõber Ruuben Kaalep.
Rahvamuusikat esitasid Harjumaa meestelauluselts Lüü-Türr, Tartu Parmupilliaktiiv, Tuule Kann, Helen Arusoo, Roosi Padar ja Frida Freydis Ingesdatter. Sündmust juhtis näitleja Laurits Muru.
Hiite Maja ja Maavalla Koda korraldavad alates 2008. aastast Hiie väe sündmust talgukorras. Sündmusega seotud ettevõtmisi toetasid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fond, Taivaannaula ry, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Fenno Ugria, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Viru Instituut, Maavalla Koda, Tihuse Hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Eha Metsalliku mesindustalu, Hiiepaik, Põline Pere, LüüTürr, Tartu Parmupilliaktiiv, SA Läänemaa Põlisrahvas, OÜ Mana Mind, MTÜ Eesti Rookoondis, Rukkimaania pagariäri, Viru Folk, Põlisvägine, Käbliku Pruulikoda, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma liikmed Anti Poolamets ja Tõnis Lukas, Loodusemees ning Maavalla Koja annetajad.
Väljavõtteid sõnavõttudest
Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm: „Hiie väe sündmus annab meile võimaluse tunnetada aja liikumist tervikuna. Lisaks tänasele ja homsele on olemas kõik eelnev ehk see aeg, milles olid meie esivanemad. Sealt on meie keel ja kultuur pärit, sealt oleme oma kommetega meie esivanemate elutunde ja pühadused tänasesse päeva toonud.” Ta tõdes, et tänavugi oleme pidanud tõsiselt pingutama kolme meie maa tuntud hiiekoha kaitsetegevusega Ebaveres, Palukülas ja Pähklimäel, lisaks Tõiveres ja mujalgi. „Meid märgatakse, meie tööd hinnatakse ning üheks selle näitajaks on see, et nende inimeste arv, kes eelistavad pigem maausku ja peavad lugu looduslikest pühapaikadest, on aastate jooksul mitmekordistunud.”
EVT Põlisrahvaste SA nõukogu liige Valdeko Allik tänas hiite hoidjaid ja soovis neile hääd tervist ning väge. Ta avaldas lootust, et hiite kaitsjate nimekiri täieneb edaspidi veelgi. Meie hiied ja pühakohad aitavad meil elada üle ka raskeid aastaid. Ta andis ülevaate põlisrahvaste maakogude tegevusest. Juba kuus maakondade põlisrahvast on sõlminud vastastikuse tunnustamise lepingud. Sihtasutus on tegelnud ka metsakaitse korraldamisega FSC raamistikus. „Metsade ohverdamine vaskrahade ja rohepöörde nimel ei ole veel peatunud,” ütles ta.
Soome taivannaula ühenduse esimees Patrick O’Rourke kõneles Soome looduslike pühapaikade juhendi koostamisest ning koostööst Maavalla Kojaga. Soomlased osalesid ühises suvelaagris Lõuna-Eestis ning hõmurahvaste ühispalvusel Laagnas Ida-Virumaal. ”Varem oleme korraldanud ühispalvusi soome-ugri maailmakongresside ajal, mida kahjuks enam ei peeta. Tänavu on soome-ugri kultuuripealinnaks Narva ja ühispalvus korraldati edukalt kultuuripealinna aasta kava osana. Tänavune ühispalvuse korraldamine osutab, et meie kombed on tugevad ja elavad paindlikult selles kiiresti muutuvas maailmas.” Soomlased on osalenud rohkearvuliselt ka hiite kuvavõistluses. Soomes asuva Koli pühale mäele kavatsetakse rajada luksushotelle. ”Teeme kõik, et päästa Koli, mille kaunid kuvad pälvisid tänavu kahe kategooria auhinnad,” lisas O’Rourke.
Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader andis ülevaate tänavusest võistlusest, näidati kuvasid ja autasustati võitjaid. Ader kõneles piltide kihtidest. Peamine on muidugi pühakoht ise, teine kiht kuva sõnulseletamatu lumm. Selle aasta võidutöös on ka kolmas kiht, mis on seotud kõiksusega, maailmaruumiga. Midagi jääb kuvasse ka kuvajast endast ning nendest väega inimestest, kes pühakohas on olnud. „Hea pilt tuleb siis, kui olete ise tollest kohast vaimustunud,” ütles ta.
Hiite Maja nõukogu esimees Ene Lukka-Jegikjan kõneles, et igaüks meist vastutab selle eest, mis Eestis toimub. Pühapaikade pärand ühendab meid hõimu- ja teiste maailma põlisrahvastega. Hiite Maja kaardistab ja jagab teavet pühapaikadest. Linnastunud eluviis on inmesi oma põlispärandist lahutanud. Viimase 17 aasta jooksul on pühapaikadest lagedaks raiutud 841 ha, sealt saadud puidu väärtus on 14 miljonit eurot. Ettevõtjad ei soovi aga pühapaikade kaardistamist ja kaitset toetada. Riiklik pühapaikade kaardistamine edeneb rahapuudusel aeglaselt. Hiite Maja teeb seda tööd olude sunnil õhinapõhiselt ja tunnustab kõiki, kes selleks kaasa aitavad. Siiani on Hiite Maja tunnustanud 121 rohujuuretasandi hiiesõbralikku tegu.
2023. a Hiie sõber Ruuben Kaalep kõneles, et Eesti põhiseadus seab riigi peapõhjuseks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise läbi aegade. Keel ja kultuur on tervik, osade summast suurem. Mõlemad on võrsunud meie maastikust. Kõige selle kaudu kõneleb meie rahvuse teadvus. Hiite ja pühapikade kaitsmine on just täna olulisem kui varem. Pühapaigad on ohustatud rahavõimu, hoolimatuse ja muude vaenulike jõudude poolt. Pühapaiku tuleb kaitsta nii loitsude kui tegudega. On tarvis luua seeneniidistiku sarnane võrgustik looduskaitsjatest, omausulistest, akadeemilistest uurijatest ja kodanikuaktivistidest. Nii võime mõjuda aastatuhandete taha tulevikku. Et meie järeltulijad saaksid igavesti öelda: ”Tere-tere hiiekene”.
Vaata lisaks:
Kiur Kaasiku pressifotod Hiie väe sündmusest:
https://mana-mind.pixieset.com/hiievagi2025pressialbum/
Videoülekanne sündmuselt:
https://www.youtube.com/watch?v=nd_VH9tZAuY
Aasta Hiie sõbra väljakuulutamise
tekst: https://www.hiis.ee/uudised/aasta-hiie-sober-roodsi-modsakunna-laette-hoidjad
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2025: https://www.hiis.ee/tunnustame
Rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse võitjad 2025:
https://www.hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-voitjad-2025
Kuvad ja video Roodsi-Mõtsakunna lättest:
https://drive.google.com/drive/folders/16_GcRmM3yxyaeRy3Jnoku0mBcY7yBE1G?usp=sharing
Rohkem pilte sündmusest: https://www.facebook.com/hiievagi/posts/pfbid0hvosdjfdr3vta2SGZ6jaXeLy6YEGuk7xSMbbB3Ynxu664FWtrCwgeZ8WMoMkG7Hgl
