Hiite Maja sihtasutus ühines pöördumisega Eesti metsade kaitseks. Tänane metsade majandamine on võtnud rüüstamise mõõtmed, toimub terve elukeskkonna ja järeltulevate põlvede arvelt, ei arvesta Eesti traditsioonilise metsanduse tavadega ning kahjustab sageli ka looduslikke pühapaiku. Pöördumise algatas MTÜ Päästame Eesti Metsad, sellega on liitunud kümneid organisatsioone ja üle nelja tuhande inimese.

Pöördumisega saab tutvuda ja oma nõusoleku lisada siin: https://petitsioon.savetheforest.ee/   Kutsume kõiki metsa- ja hiiesõpru petitsiooniga ühinema!

Hiite kuvavõistluse võidutööde seas on olnud korduvalt  Urve Hermanni kuvasid. Nii ka 2020. aastal võitsid tema Lehmja tammiku pildid hiite ja puude auhinnad. Uurisime, kes on see habras naine, kes tõi kuvavõistusele Lehmja hiiglased ja nende sõnumi.

Hiite kuvavõistluse uurali rahvaste ehk hõimurahvaste auhinna võitis 2020. aastal Olli Tasso kuva Soome Jämijärvi Külmaveski (sm k Kylmämyllynlähde) allikast. See on esimene kord, kui kuvavõistluse Uurali auhind läheb Soome. Varasemalt on selle auhinna pälvinud handi-mansi, udmurdi ja mari pühapaikade kuvad.

Esitasime Olli Tassole mõned küsimused.

Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitis võrratu Siniallika kuva, mille jäädvustas Hans Markus Antson. Esitasime võitjale mõned küsimused ja avaldame need koos vastustega allpool.

Tänavuse aasta Hiie sõbraks valiti Jüri Metssalu (39) pikaaegse vabatahtliku ja erialase töö eest hiite kaitsel, uurimisel ja inventeerimisel, teatas Maavalla Koda.

Looduslikele pühapaikadele pühendatud rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse tuhande euro suuruse peaauhinna võitis Hans Markus Antsoni kuva „Metsa süda“.

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse 2020. aasta võidukuvad.

Hiite Maja sihtasutus andis välja 2021. aasta seinakalendri, mis tutvustab looduslikke pühapaiku ja rahvakalendri kombestikku.

Algab rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.

Eelmisel nädalal jahmatas Eesti avalikkust uudis, et Põlvamaal on maha lõigatud Viglasuu (eesti keeles Vigla soo) ristimets. Teed palistanud sajandivanustest puudest, millel kohalike inimeste hingeristid, jäid saagimise järel alles vaid kolmemeetrised köndid. Nagu sarnastel juhtudel ikka, ei põhjustanud ristipuude hävimist mitte loodusjõud, vaid inimese valed otsused. Peamiseks süüdlaseks osutusid Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet, kes lubas ristipuudele liiga lähedal lageraiet teha. Maaomanik AS Lemeks omakorda eksis FSC säästva metsanduse sertifikaadi suhtes, mis välistab looduslike pühapaikade kahjustamise.