Tänavuse Hiite kuvavõistluse võitjad: kakskümmend üks kuva ja üks liikuv kuva. Kuval klõpsates avaneb võistluse lehekülg, kus saab avada originaalfoto / video.
Üldarvestuse peaauhind
Kaali meteoriidikraater talvel – KALMER SAAR
Kaali Pühajärv
Saaremaa, Püha kihelkond, Kaali küla
Uurali rahvaste auhind
Imetleja – SVEN ZAČEK
Nammatj
Rootsi, Sareki rahvuspark, Rapa jõe org (Rapadalen)
Saamimaal Sareki rahvuspargis, asub saamide püha mägi Nammatj. See on keset Rapa jõe orgu kõrguv kalju, mida saab imetleda jõe orgu mõlemalt poolt ääristavatelt veelgi kõrgematelt kaljudelt. Sareki rahvusparki peetakse Euroopa viimaseks päriselt metsikuks paigaks. Kuvapaigani jõudmiseks tuli Rapa jõeorgu lennata helikopteriga, ööbida telgis, matkata mitmeid tunde Skierffe mäe otsa, millelt avaneski vaada pühale kivile.
Soome auhind
Pyhäkankaan karsikko – ELIAS OKSANEN
Pyhäkankaan karsikko/Pyhäkankaan karsikkometsä
Soome, Saarijärvi, Häkkiläntie 1433
Saarijärvis asuvat Pyhäkangase männikut peetakse Soome kõige paremini säilinud karsikometsaks. Seal on paarkümmend mändi, mida saab pidada vanade matusetavadega seotud karsikopuuks. Mõned neist on murdunud. Rahvapärimuse kohaselt meenutavad karsikopuud lahkunute hingedele, et nad on surnud, et vältida kummitamist. Metsa läbib vana matusetee ja seda peetakse väga oluliseks kultuuri- ja ajaloopaigaks.
Otsustasin pildistada just Pyhäkangase karsikometsa, sest selle lugu ja ajalugu paelusid mind väga. Tahtsin oma teoga näidata üles austust ja tänulikkust selle koha suhtes ning see kogemus oli minu jaoks tähendusrikas.
Veetsin metsas rahus päeva, istusin metsa kuulates ja rahunesin karsikopuude lähedal. Piirkond oma kauni sügismaastiku ja looklevate radadega oli ilus ka maiste meeltega kogemiseks. Mul oli ka rõõm jälgida metsaelanikke, oravat ja uljast musträhni, kes askeldasid langenud puude tüvedel. Kõik need kogemused on kokku põimunud kauniks looks eluringist, pühadusest ja selliste paikade kalliks pidamise olulisusest. Oma fotodega püüan muuta need nähtavaks ja vaatajale pildi kaudu mingil määral kogetavaks. Tunnen, et on oluline jagada midagi nii ilusat ja väärtuslikku ka nendega, kes seda kohapeal kogeda ei saa.
Allikad: https://www.kyppi.fi/palveluikkuna/VARKL/asp/v_kohde_det.aspx?KOHDE_ID=1000019134https://www.hiis.ee/kuva/fi/kuvavoistlus/2022/karsikkopuu-7412
Noorte auhind
Looduse altar – POLINA POLJAKOVA
Joarüngas
Harjumaa, Jõelähtme kihelkond, Jägala-Joa küla
Jägala juga vanema rahvapärase nimega Joarüngas on iidne looduslik pühapaik, millega on seotud vanad rahvapärimused ja traditsioonid. Näiteks pärimuse järgi käidi siin vanadel pühadel. Selle paigaga on seotud ka minu lugu – olen siin käinud juba lapsepõlvest saadik ning tulen ikka ja jälle tagasi. Joa ürgne vägi, vee kohin ja ümbritsev loodus on mulle alati palju tähendanud. See on paik, kus kohtuvad minu isiklikud mälestused ja meie esivanemate pärand. Soovin nende fotodega jäädvustada Jägala joa ilu ja tähendust ning hoida elavana sidet selle erilise paigaga.
Hiite auhind
Taevaskoda – ANDRES PAPP
Väike-Taevaskoda
Ajalooline Tartumaa, Võnnu kihelkond, Taevaskoja küla
Väga külm hommik, -25C. Vesi polnud jäätunud ja partidel lõbu küllaga.
Püha puu auhind
Ajahambast puretud – KAIRI KALMANN
Riidika Hiietamm
Harjumaa, Risti kihelkond, Kobru küla
Enne seda päeva, kui Riidika hiietammega kohtuma läksin, polnud ma temast üldse teadlik. Läksin tol päeval Valgejärve rajale sügise ilu nautima. Vaatetornis teepausi pidades avasin huvi mõttes ka pühapaikade kaardi ja õigesti tegin! Ligiduses leidus kaks pühapaika - Järveotsa allikad ning Riidika hiietamm. Minu teekond hiietammeni oli seikluslik. Aegajalt võrdlesin omavahel pühapaikade veebikaarti ja Googlemaps'i, sest asukoha täpseid koordinaate ma veebiavarusest ei leidnud. Käisin kui kass ümber palava pudru ... ja hetkel, kui olin juba alla andmas, kangastus tamme vägev kuju mulle läbi puuokste. Vaatepilt lõi mind tummaks! Vägev, võimas ja vapper tammehiiglane, õigemini temast veel säilinud osa, lummas suursuguse iluga! Just sügisene aeg toob esile samblike ja seenete värvid ning tammekorba ülimalt huvitavad reljeefid. Tegin mõned ringid ümber tamme, et vaid silmadega seda ilu ammutada ja kohalolu tunnet kogeda, hiljem jäädvustasin hiiglast ka fotoaparaadi ning telefoniga.
Toon ära ka teabe, mille Riidika hiietamme kohta veebist leidsin. Tamme ja selle ümbruse kohta on pärimuskilde kogunud looduseuurija Hendrik Relve ning kohalik koduloolane Heino Ridbeck, kes kasvas üles Riidika talus. Tamm oli piirkonnas tuntud ja austatud maamärk ning lähedal asunud Riidika talu elanikud võtsid perekonnanimede panemise ajal endale nimeks Hiietamm. Tamm kasvab väikesel kivisel künkal, mis on olnud ümbruskonna rahva ajalooline pühapaik. Heino Ridbecki lapsepõlves laiusid tamme ümber veel lagedad põllud ning hiiepuu paistis kaugele maanteele ära. Kuna tamm oli rahva mälus pühapaik, siis usuti, et puu kahjustamine toob kaasa õnnetuse või haiguse. Seetõttu jäeti tamm puutumata, kui ümbritsevad maad põlluks üles hariti. Tänaseks on ümbrus metsastunud ning tamm jäänud puude varju.
Hendrik Relve on märkinud, et puud on metsastunud maastikul raske üles leida, kuid teed oskavad siiani juhatada Padise kandi põliselanikud. Suulises pärimuses ringleb uskumus, et hiiepuu on vähemalt 700 aastat vana. Kuigi loodusteaduslikult on seda keeruline tõestada, annab arvatav kõrge vanus puule n-ö elava monumendi staatuse. Tänapäeval räägitakse tamme kohta lugu looduse ringkäigust. Kuigi puu on kuivanud ja raugastunud ning tüve sees on suur õõnsus, on loodusehuvilised märkinud, et puu "elab edasi" temast toituvate haruldaste sammalde, seente ja vetikate kaudu.
Padise Põhikooli õpilased kasutavad kohta oma õuesõppepäevadel. 2019. aasta oktoobris paigaldasid õpilased hiietamme juurde ka puidust nimesildi.
Püha kivi auhind
Lumine Suurkivi – SVEN ZAČEK
Suurkivi (ka: Titekivi, Maasäärekivi, Purekkari kivi, titekivi)
Harjumaa, Kuusalu kihelkond, pärispea küla
Külm jaanuariõhtu Suurkivi seltsis. Meri oli kenasti jäätunud ja pakkus kuiva jalaga kivi juurde pääsemist. Oli küll ka ilusat päikesevalgust, aga kõige sobivamad olid mahedad loojangujärgsed värvitoonid. Muistendi järgi vihastas vägimees Soomes (täpsemalt Porkkala neemel) olles millegi peale ja lennutas sealt tohutu kivimüraka üle Soome lahe otse Purekkari neemele. Teine ja kohalikus rahvaluules väga levinud pool puudutab kivi otsas ilmutavaid olendeid või näkke. Pärispea küla vanade lugude järgi nähti kivi otsas sageli istumas salapärast naisterahvast, kes kammis oma pikki juukseid. Kui keegi lähenes, hüppas ta merre ja kadus jäljetult. Teise versiooni kohaselt käisid kauni kivi otsas igal ilusal õhtul pead kammimas ja kohtumas salapärane pruut ja peigmees, keda rannarahvas eemalt uudistamas käis.
Pühade vete auhind
Vanapagana jäljed – JAN LEPAMAA
Odalätsi allikad
Saaremaa, Kihelkonna kihelkond, Odalätsi küla
Saaremaa metsade vahel voolavad Odalätsi allikad, mille tekkimist seletab vana rahvamuistend. Suur Tõll ajanud kord Vanapaganat taga ning nende võitluse käigus murdunud oda. Vanapagan hüüdnud seepeale „Oda läts!“ ja sellest saanudki paik oma nime. Teise pärimusversiooni järgi tekkisid allikad Vanapagana jalajälgedesse, kui ta Tõllu eest põgenes. Odalätsi allikaveel on usutud olevat ka jõudu andev ja noorendav toime.
Looduskaitse auhind
Kaunistatud Hiiesaar – SVEN ZAČEK
Hiiesaar
Järvamaa, Kullamäe (Järva-Madise) kihelkond, Vetepere küla
Päikeseloojangu aegne vihmasadu tekitas Hiisaare kohale vikerkaaretriibu.
Andide auhind
Allika sügavusest sätendavad mündid kui allika põhjas olevad väiksed päiksed – MAREK LAIMETS
Rahaallikas
Saaremaa, Valjala kihelkond, Valjala-Ariste küla
Sattusin Ariste küla lähedal asuvale Võhmaste Rahaallikale 2026. aasta kõige külmemal kuul. Olin sel päeval Saaremaalt lahkumas ja kuna mandrile viiva praamini oli jäänud veel paar-kolm tundi vaba aega, otsustasin seda võimalust kasutada. Sõitsin Ariste kanti, et tutvuda sealse Rahaallika ja selle läheduses asuva Ruunaallikaga, ning ma ei pidanud pettuma – allikakoht oli sel hetkel ehitud oma kõige pidulikumasse rüüsse. Tõsi, temperatuur näitas sel päeval päris korralikku miinust, nõnda et kohati oli lausa auto käivitamisega probleeme.
Pärimuse järgi oli see paik, kust inimesed said tervisehädade korral abi – peamiselt raviti selle allikaveega silmi. Ohvriandide puhul on siin tüüpiline just metallasjade, näiteks müntide või hobuseraudade toomine. Seda traditsiooni kinnitab ilmekalt järgmine rahvaluulekogust pärinev lugu:
„Allikatest oleks nimetamisväärne nimega Rahaallikas. See on allikas, mis kunagi ära ei kuiva. Kuigi oleks põud, aga see siiski ära ei kuiva. See allikas oli ka ühtlasi terviseallikas. Kui keegi läinud tervist saama, see pidi ka sinna allika raha viskama. Ja see pidi nimelt olema metall. Kui aga raha polnud, siis pidi see sinna viskama naela või ükskõik mis metallasja. Siis võis võtta seda vett ja pesta haiget kohta. Nii said mitmed ja mitmed terveks. See allikas oli nimelt Võhmastes.“ ERA II 233, 116 (1) Püha khk., Pihtla v., Reeküla – Arnold Rattas, Kaali algkooli õpilane Liisu Varvas, 67 a. (1939).
Tavade auhind
Eakad Taevaskoja Emalätel allikaveega nägu pesemas – KENTER KALBRI
Väike-Taevaskoda, Emaläte
Ajalooline Tartumaa,Võnnu kihelkond, Taevaskoja küla
Pühapaikade ekskursioonil Otepää valla eakatega.
Hiie valu
Ohvripaelad Vana-Olgina allika juures – Jaana Allikas
Vana-Olgina allikas
Virumaa, vaivara kihelkond, Tõrvajõe küla
Vana-Olgina allikas asub Olgina mõisa lähedal, suurest maanteest põhja pool ning jääb möödujale varjatuks. Selle juurde viib paekaldalt alla osaliselt hävinud paekividest trepp. Enne sellel aastal toimunud Soldina peakraavi hooldustöid voolas allikas kõrval asuvasse ojja ja sealt edasi paisjärve. Hooldustööde käigus on allika ja oja vahele kuhjatud mulda ja kive, et allikavesi ojja ei voolaks. Samuti sai kahjustada ka allika ümbrus - varem kasvas allika juures paekaldal rohkesti lehtpuid, nüüd on neist alles vaid mõned, mille külge on seotud üksikud punased ohvripaelad.
Narva elanike seas usutakse, et allikaveel on raviv toime, paljud inimesed käivad sealt endale (joogi)vett võtmas. Narva elanikuna olen allikat külastanud paar korda oma elus. Oktoobris mööda sõites panin tähele, et allika ümbrus on ehitustööde käigus osaliselt hävitatud.
Andmed on võetud looduslike pühapaikade kaardilt ja aruandest "Ida‐Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: Vaivara kihelkond"
Pärimuse auhind (valis välja Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Mõisapreili and, karjapoisi õnn – KRISTIN KALDAM
Silmaallikas
Harjumaa, Kose kihelkond, Raveli küla
Silmaallikas Pirita jõe kaldal Raveliku külas on ajalooline pühapaik, mille vett on sajandeid kasutatud ravimiseks. Allika järgi sai küla nimeks Raviallika. Hiljem muutsid sakslased selle nime endal keelepärasemaks ja külast sai Raveliku. Minu vanaisa isa Kaarel rääkis, et mõisaprouad ja preilid viskasid allikasse hõbemünte ning karjapoisid korjasid need hiljem ära. Mõisanaised arvasidki, et and on allika poolt vastu võetud.
Tervise auhind
Täiskuu valgel Prandi allikatel – ELINA KÜBARSEPP
Prandi allikas ja hiis
Järvamaa, Ämbra (Peetri) kihelkond, Prandi küla
See on üks mu erilisemaid ja meeldejäävamaid kogemusi Prandi allikatel. Tavaliselt olen seda paika külastanud talvistel varahommikutel, kui selle ilu on imetlemas ja jäädvustamas ka palju teisi. Seekord sattusin sinna aga krõbedalt külmal täiskuuööl ja olin seal täiesti üksi. Olin juba ammu soovinud seda paika kuuvalgel jäädvustada ja olin varemgi öösel seal käinud, kuid siis polnud kuu õiges suunas ega lund maas. Tol korral olin teel koju pärast pikka päeva ja uskumatult väsinud, kuid otsustasin veel viimase peatuse teha. Külma oli selleks hetkeks -24 kraadi ja väsinuna hakkas see juba ka natuke tunda andma. Allikate juurde jõudes kadus aga kõik muu meelest. Kuuvalgus, udu ja täiuslikult härmas puud lõid vaatepildi, mida on raske sõnadesse panna. Ümberringi valitses täielik vaikus, isegi maanteemüra polnud sel hilisel tunnil enam kuulda.
Pärast pildistamist jäin veel mõneks ajaks paigale, et seda erilist tunnet endaga kaasa võtta. Naljaka kokkusattumuse tõttu olin aga juba samal hommikul, pärast lühikest und kodus, samas paigas tagasi. Nimelt olin varem lubanud ühele sõbrale sinna päikesetõusuks kaasa minna. Seekord polnud ma enam üksi, sest allikatele olid saabunud teisedki imetlejad. Hommikune tuul oli osa härmatisest puudelt maha raputanud ja kuigi vaatepilt oli endiselt imeline, oli öine kogemus midagi hoopis teistsugust. Ja kui mul poleks neid öiseid pilte mälukaardil olnud, oleksin seda mälestust, seal unisena seistes, ehk isegi vaid unenäoks pidanud. Pühapaigad on imelised igal ajal, kuid mõnikord tasub neid külastada ka siis, kui enamik inimesi juba magab. Võib juhtuda, et just siis näitavad need end kõige erilisemast küljest.
Vana-Võromaa auhind (valis välja Võru Instituut)
Pettäi päivävalgusõn – KAREP RUTOV
Toborna petäi
Võrumaa, Vastseliina Kihelkond, Noodasküla
Toborna pettäi asub Kütioru serval, tüvi kummardumas justkui väravana Loosi-Võru maantee kohal. Olen seda teed mööda tihti sõitnud ja puud oma jäigas graatsilisuses imetlenud, kuid selle pühast taustast sain teada vaid paar aastat tagasi, Kütioru kandis jalgsi matkates ja puuga ning tema juures oleva teatetahvliga lähemalt tutvudes. Siis oli männil veel paar rohelist oksa. Kui teatetahvlil kirjutatakse et "tänapäeva matkaja on vist viimane, kellel on veel õnne näha teda haljana", siis pean kahjutundega nentima, et see õnn on nüüdseks lõppenud. Raagus männijässakat saab siiski veel imetlemas käia
Ajaloolise Virumaa auhind
Pühajõgi – JANEK LAANEMÄE
Aluoja / Pühajõgi
Virumaa, Jõhvri kihelkond, Pühajõe küla
Aluoja kanjonis vulisev Püjajõgi on kevadel mõnusalt kärestikuline vaatemäng.
Ajaloolise Läänemaa auhind
Vaikivad tunnistajad – HEIDI VÕSU
Põlise leppe kivid
Hiiumaa, Pühalepa kihelkond ja küla
Põlise leppe kivid - minu jaoks viimane ja vahest kõige salapärasem peatuspaik enne Hiiumaa reisi lõppu. Suur heameel, et jõudsin selle iidse ja põneva paiga ikka ära näha. See koht tekitas minus nii palju küsimusi - kes, millal ja miks need kivid siia kokku kandis? Vastust teavad vaid nemad ise, jättes tegeliku tõe aegade hämarusse. https://hiiumaa.ee/objekt/pohilise-leppe-kivid/
Saare auhind
Müstiline Tondisaar – MATI KOSE
Vanasaar (Tondisaar)
Viljandimaa, Tarvastu kihelkond, Maltsa küla, Võrtsjärv
Kui olin lõpetanud jaanipäeva aegsed seiretööd Võrtsjärvel, siis hakkas parasjagu läänekaares selginema ja eemalduvate vihmapilvede ning loojangupäikse ühislooming lõid järve lõunaosas domineerivale Tondisaarele müstilise aura. Kaugemal kumav virvendus ja veepeegeldus lõid mulje otsekui hõljuks saar müstilisel kombel vee kohal, kuivanud puutüükad salapäraste antennidena püsti
Ajaloolise Harjumaa pühapaik
Võimas Jägala juga – ANDRES PAPP
Harjumaa, Jõelähtme kihelkond, Jägala-Joa küla
Kasutatud astro modifitseeritud kaamerat ja panoraamina kokku pandud. Juga auras, mis oli tingitud temperatuuride erinevusest ning ligi nulli lähedasest tuulekiirusest.
Maailma auhind
Termisvaaran Seitakivi – HEIDI MÄKI-HAKOLA
Seita
Soome, Enontekiö, Termisvaara
Kaugelt mäele lähenedes mõtlesin, et see peab olema Seita kivi, ja nii see oligi. Kivi jalamile olid jäetud kaunid kivid ja sarved. Jätsin ka väikese mäelille ja sosistasin oma palve: et minu teekonda soodsalt suhtutaks. Hetkeks vaibus tuul, mis oli terve päeva mulle külmavärinaid tekitanud, ja järgnenud vaikuses kuulsin väikese linnu rõõmsat siristamist. Tundsin end teretulnuna.
Hiljem leidsin teavet: Seita asub Enontekiös Termisvaara kõrval. Tiermis oli vana saamide äikesejumal ja võib-olla sai koht oma nime sellest. Tiermis oli ka õhujumal, nii inimeste kui ka põhjapõtrade kaitsja.
Liikuva kuva auhind
Hiievariku hiis – Hille Tammela
Hiievarik
Viljandimaa, Karksi kihelkond, Polli küla
Töötan Pollis selle salapärase hiie kõrval. Tunnen selle hiie kutset kogu aeg. Aeg ajalt käin seal.
Hindamiskogu eriauhind - pühapaigast avanev vaade
Valguse saabumine – SVEN ZAČEK
Soome, Pohjois-Karjala, Lieksa, Koli
Kuval nähtuv hetk leidis aset 16. pärnakuu päeval kell 2.50 hommikul, mil päike hakkas tõusma Pahalampi järve tagant vaadatuna Koli, Lieksa mäe otsast. Retk kuvapaika algas rohkem kui tund aega varem, ega suvel põhjamaal öid polegi. Koli on üldiselt tuntud kui püha paik. Samuti öeldakse, et see on iidne, tuhandeid aastaid vana ohverduspaik. Koli tähtsuse kohta on palju teavet, nii iidsete pärimuste kui ka mitmesuguste pühade kombetalituste kohana. Lisateavet Koli kohta: https://www.koli.fi/myyttinen-suomi/ https://hiidet.fi/point/koli/ https://retkipaikka.fi/mustarinta-koli-niin-paljon-ennemman-kuin-kansallismaisema/
