Tänavuse Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud vähem kui kuu. Sel puhul esitasime mõned küsimused eelmise aasta peaauhinna võitjale.
Leida Laureliine Uusbek, sa olid elmise aasta kuvavõistluse üllataja. Osalesid esimest korda ning pälvisid kohe ka esikoha. Võidufoto "Ületades jõge" on jäädvustatud Väike-Emajõe ülemjooksul Pühajõe ääres. Kuidas see kuva sündis?
Seda võitu on väga tore meenutada, sest see tuli mulle suure üllatusena. Läksin elukaaslase soovitusel kodu lähedale pildistama ühte kohta Pühajõel. Tahtsin väga vett pildistada. Üsna pea märkasin jõe kohale langenud puud, mis tekitas muinasjutulise kujutluse, nagu oleks puul käed ja jalad, tundus nagu ta ületaks jõge. Sellest ka foto nimetus. Hakkasin õiget vaatenurka otsima, mis ei olnudki nii lihtne. Ära minnes vaatasin korraks üle õla ja leidsingi täpselt õige kaadri.
Hindamiskogu tähelepanu pälvisid ka sinu kuvad Sangaste kihelkonna Restu külas asuvast Kiisa hiietammest. Üks neist, pealkirjaga "Uus päevaring" pälvis pühade puude auhinna. Kiisa hiietamme kuvasid vaadates jääb mulje, et sul on selle puuga eriline side. On see nii?
Kiisa hiietamm on olnud oluline kõigile, kes siin talus on elanud ja elavad. Hetkel elan siin oma elukaaslase ja lastega. Mu jaoks on Kiisa hiietamm nagu üks suur tugev valvur või kaitsja. See puu on minu jaoks seotud esivanemate ja ajalooga. Kui nõjatun sellele puule, siis tunnen, et selles on tarkust ja väge, ta on olnud siin ammu enne mind. Austan seda kõrgelt. Ja ehkki puu ei oska rääkida inimkeeles, õhkab temast midagi, mis annab mulle vastuseid küsimustele, selgust ning teistmoodi maailma nägemist ja tunnetamist. Kuna ta on mulle lähim hiiepuu, siis on selle puuga kontakt just kõige suurem tõesti, kuid ka teiste sarnaste vanade hiiepuudega võib tekkida sama tunnetus.
Sul on Tartus Karlovas oma fotostuudio, kus sa pildistad portreefotosid ja peresid kuid pildistad tellimusel ka sündmusi, hooneid, tooteid jm. Mida sa vabal ajal pildistad?
Fotograafiast on saanud minu igapäevane töö, kuid vabal ajal meeldib mulle pildistada loodust, viimasel ajal just hiiekohti. Mulle meeldib pildistada ka mõnda hetke ajas, mis on kuidagi oluline või kõnetab. Uueks huviks on saanud dokumentaalfotograafia. Vabal ajal pildistan ka pereliikmeid, see on vanaisa eeskuju – tema pildistas üles kogu suguvõsa aasta-aastalt. Ja küll on hea nüüd vanu albumeid vaadata. Need on veel vanad mustvalged ilmutatud fotod, kus aastanumber on foto alla kraabitud. On vähe neid päevi, kus mul fotokaamerat üldse käes ei ole.
Tänavuse kuvavõistluse lõpuni on jäänud vähem kui kuu. Sarnaselt eelmise aastaga tehakse võistlusele saadetud kuvad ja videod avalikuks alles peale võistluse lõppu. Palun anna siiski aimu, mida võime sult tänavu oodata. Millistes pühapaikades oled jõudnud käia ja kuhu on kavas veel minna?
Sel aastal olen ühendanud looduslike pühakohtade külastused meie pere pikemate autosõitudega. Kui varem käisin peamiselt kodukandi pühakohtades, siis nüüd avastan järjest uusi paiku ja need pikad sõidud on muutunud väga põnevaks. Pühapaikade kaudu õpib Eestit hoopis teistmoodi tundma.
Mulle väga meeldis Lehmja Tammik Harjumaal ja Tulimäe pühakohad Valguta kandis. Väga palju on abi olnud pühapaikade kaardirakendusest, selle üle olen tänulik. Fotograafina tahaksin mõnda kohta kindlasti tagasi minna õigel ajal, näiteks varahommikul või päikeseloojangul. Enne tänavust kuvavõistlust soovin pildistada veel Kooraste järvistut ja neid järvi ühendavat Pühajõge.
Kas on olnud ka erilisi kohtumisi?
Pühapaikadega tuleb ikka ette midagi erilist või hoopis kummalist. Tulimäe Pärnamäe kalme oli näiteks täis punaseid suuri sipelgaid, neile seal väga meeldis, kuid seal kõndides pidi olema ettevaatlik, et neid mitte segada. Üks vale samm ja jalg oleks sipelgaid täis olnud. Nad olid nagu selle koha valvurid. Seal lähedal Karukivi pildistades nägin ühel tehtud fotol tõesti nagu suurt karu ja tema nägu. Mõnda kohta aga ei julgegi astuda, lihtsalt on selline tunne. Iga paik on omamoodi eriline.
Mida soovitad neile, kes alles kaaluvad, kas Hiite kuvavõistlusel osaleda?
Soovitan kindlasti osaleda. Eelkõige seetõttu, et need kohad ja lood on väga põnevad, aga ka väärtuslikud. Neid kohti saab külastada kogu perega ning samal ajal saab teha ka fotosid. Tänapäeval teevad ka mobiiltelefonid väga häid pilte, seega ei pea omama kallist fototehnikat. Mõni paik on väga menukas ja seda pildistatakse palju. Kuid eriti huvitav on minu arust näha pildil neid kohti, ja lugeda lisatud allkirjadest nende lugusid, kuhu paljud inimesed ei jõua.
Põnevaid uusi kohtumisi ja edukat esinemist kuvavõistlusel nii sulle kui ka teistele osalejatele!
Leida Laureliine Uusbeki fotosid 2025. a Hiite kuvavõistlusel:
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/esivanemate-h-ng-9605
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/tammem-e-lugu-9596
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/teekond-tammeni-9632
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/uue-p-eva-valguses-9581
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/p-haj-gi-9636
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/p-halik-vesi-9634
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/taevas-ja-maa-9643
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/s-delevad-veetilgad-9654
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/sinine-rahu-9641
https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlus/2025/juured-taeva-poole-9609
Vaata ka:
https://laureliifoto.myportfolio.com/work
Hiite kuvavõistlus lõpeb 15.10. Võistlusele on oodatud fotod ja lühivideod põlistest looduslikest pühapaikadest. Võistuse veebileht: https://www.hiis.ee/kuva/2026

