Kallistades koduküla hiiepuud

Hiite kuvavõistlus toimub 2021. aastal juba 14. kord. Praegu on paras aeg pühapaikade kohta lugeda ja neid pildistama asuda. Eesti looduslike pühapaikade kaardi leiab siit: https://kaart.hiiepaik.ee/. Jätkame ka eelmise võistluse võitjate tutvustamist.

2020. aasta Hiite kuvavõistluse kuni 16-aastaste noorte 200-eurose eriauhinna võitis Marimaa koolipoisi Radimir Kozlovi foto „Esivanemate puu“. Võidukuval on jäädvustatud Kugu Orša (vene keeles Bolšaja Orša) küla hiis. Puude vahel seisab Radimiri isa, kes embab koduküla hiie suurimat puud.

Kugu Orša (vene keeles Bolšaja Orša) küla  hiis on 200 m pikkune ja 130 laiune lehtpuusalu. Hiis asub külast 0,8 km ida pool lagedal põllul. Hiljem on küla ja hiie vahele rajatud tööstushooned. Viimati kerkis üsna hiie kõrvale mobiilsidemast.

Lapse jäädvustatud foto pole tehniliselt täiuslik, kuid sellel väljendatud lugu ja kujund on kõnekad. Me usaldame  metsa ja kallistame hiiepuid nagu oma lähedasi. Inimene, kes kallistab puud, seisab kahe jalaga maa peal. Tema põhiväärtused on paigas ja süda õige koha peal.  See pilt ütleb nii maridele, eestlastele kui meie teistele hõimlastele, me oleme soome-ugrilased, me oleme looduse-usku põlisrahvad.

Oma juurte ja põliste inimlike väärtuste meenutamine on praegusel võõrandunud rahausku ajastul olulisem kui kunagi varem. Püsivaid asju luuakse vaid kindlale alusele. Seetõttu on väga tähtis, et meie lapsed õpiksid tundma ja armastama esivanemate pühapaiku ja loodustunnetust.

Uurisime Radimirilt, kes ta on ja kuidas sündis võidukuva.


Kuidas sa jõudsid Hiite kuvavõistlusele?

Suve lõpul käisime isaga meie küla pühas hiies jalutamas. Mul on alati põnev kuulda, kui isa pühapaikadest räägib, kuid seekord sain kõike oma silmaga näha ja pildistada. Nädal peale seda käiku lugesin internetist, et toimumas on Hiite kuvavõistlus. Otsustasin kohe, et tahan sellest kindlasti osa võtta.

Kus sa elad ja õpid, millega meeldib sulle tegeleda?

Meie pere elab Marimaal Bolšaja Orša külas. Sõidan iga päev bussiga Oršanka keskkooli, kus õpin 5. klassis. Olen 12 aastane. Mulle meeldib matemaatika ja mängin jalgpalli.

Aga pildistamine, kaua sa sellega oled tegelenud?

Nii kaua kui mäletan, on meil kodus alati olnud fotokas. Hakkasin pildistama 6 aastasena ja loodan, et saan kunagi selles meistriks.

Saatsid võistlusele vaid ühe kuva ja see võitis auhinna. Mida tundsid ja märkasid hiies, kui jäädvustasid selle pildi?

Mu isa unistab, et meie küla juures asuv püha hiis ärkaks taas ellu ja inimesed hakkaksid seal jälle koos käima. Praegu hiit ei kasutata, kuid kohalikud inimesed austavad teda ikka ja usuvad ta erilist väge. Hiies ei tohi murda oksa, tappa loomi, teha niisama lõket, ega jätta prügi. Igas hiies on kindlasti olemas peamine puu, mida nimetatakse mari keeles onapu. Just sellist onapu-d näitas mulle isa kui käisime koos hiies. See puu – vana pärn – tundus mulle tõelise metsahiiglasena. Ta on kõrge ja nii jäme, et isegi täiskasvanu ei ulatu ümbert kinni võtma. Hiies oli eriline vaikus ja rahu.

Mida soovitad teistele lastele, kes hakkavad looduslikke pühapaiku pildistama?

Pühapaikade pildistamine on tähtis, sest seal on meie juured. Tore on talletada fotodele selliseid kohti ja hetki. Soovin edu, uusi mõtteid ja rõõmu kõigile, kes sellega tegelevad!

 

Võidukuva Hiite kuvavõistluse lehel: https://hiis.ee/kuva/2020/derevo-nashikh-predkov-5635

Lõppenud võistluse kõigi võidukuvadega saab tutvuda siin: https://www.hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-voitjad-2020