Pühapaikade kaart

Looduslike pühapaikade kaardirakendust saab vaadata:

LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KAARDIST

Looduslike pühapaikade kaardile on koondatud üle 2100 ajaloolise loodusliku pühapaiga, mille asukohaandmed pärinevad Maa-ameti erinevatelt kaardikihtidelt ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ja Muinsuskaitseameti korraldatud uuringutelt. Uurimistöö edenedes kaart täieneb.

KAARDI EESMÄRK

Kaardi eesmärk on pakkuda pühapaikade asukohateavet maaomanikele, kogukondadele, uurijatele, õppeasutustele, omavalitsustele, ametkondadele ja laiemale avalikkusele. Kaardi koostamisel on arvestatud ka FSC vabatahtliku sertifikaadi taotlenud metsaomanike ja ettevõtete vajadustega.

KAARDI LUGU

Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. a alguses Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ning Maa-ameti koostöös. Kaardi tellis Eesti FSC säästva metsanduse standardi asutus. Kaardi eesmärk on pakkuda avalikkusele võimalikult palju ja võimalikult täpseid pühapaikade asukohaandmeid. Kaardi koostamisel on võetud arvesse, et alates 21.03.2018 peavad FSC kontrollitud puidu sertifikaati omavad enam kui 300 metsaettevõtet tõendama, et nad ei kasuta pühapaikadest raiutud puitu ning välistatud on kõikide pühapaikade puit sõltumata sellest, kas nad on mõnes ametlikus registris või mitte.

AINUS ÜLE-EESTILINE PÜHAPAIKADE KAART

See on esimene ja ainus, pühapaikade uurimisasutuste andmetele tuginev ja kogu Eestit hõlmav kaart, kuhu on koondatud seni kaardistatud ja avalikustatud pühapaigad (punktid, jooned ja maa-alad).

KAARTI HALDAB JA ARENDAB HIITE MAJA SA

Looduslike pühapaikade kaarti haldab ja arendab Hiite Maja sihtasutus. 2022. a sõlmisid Hiite Maja SA, MTÜ Hea Metsanduse Koda ning Muinsuskaitseamet koostööleppe, mille eesmärk on pühapaikade-alaste adnmete täpsustamine ja pühapaikade kaardi avaldamine Maa-ameti geoportaalis ja metsaportaalis.

KAART ON TEAVITAV JA EI SEA KITSENDUSI

Kaart on teavitav, ei sea kellelegi mingeid kitsendusi ning on abivahendiks mh FSC säästva metsanduse serti kasutavatele ettevõtetele ja paljudele huvilistele. Sarnases staatuses on näiteks RMK pärandkultuuri kaart ja Keskkonnaameti ristipuude kaart.

PÜHAPAIKADE KAART PARANDAB RIIKLIKE KAARTIDE VIGU

Looduslike pühapaikade kaardi koostamisel parandati vead, mis leiti Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste, RMK pärandkultuuri ning Keskkonnaameti loodusmälestiste ja ristipuude kaardilt. Seega on pühapaikade kaart kohati täpsemgi kui selle aluseks olevad Maa-ameti kaardikihid. Vastavalt toimuvate uuringute tulemustele täpsustatakse kaarti ka edaspidi. Ametlike kaartide vead tulenevad peamiselt sellest, et looduslikud pühapaigad on täna valdavalt metoodiliselt kaardistamata ja piiritlemata; ametlikel kaartidel leiduvad andmed on saadud aegade jooksul erinevate menetluste käigus, sageli maastikul kontrollimata ja on kvaliteedilt väga ebaühtlased. Eriti palju vigu oleme tuvastanud RMK pärandkultuuri kaardil. Pühapaikade kaardilt saadud värskete andmete põhjal on riigiasutused asunud parandama oma kaartidel esinevaid vigu.

TEAVITAVA ISELOOMUGA KAITSEVÖÖND ON HÄDAVAJALIK

Lähtudes FSC ettevaatuse printsiibist ja arvestades seda, et enamik pühapaiku on metoodiliselt inventeerimata-piiritlemata, või on kaardil ÜKSNES punktobjektina, lisati kaardil pühapaikadele 50 m kaitsevöönd. Kaitsevöönd on vajalik eelkõige FSC vabatahtliku serdi kasutamisel, et välistada pühapaikade majandamist, või seal raiutud puidu kasutamist. Konkreetsete pühapaikade piiride/ kaitsevööndite täpsustamiseks on kaardi arendustööde teises järgus ette nähtud inventuur(id). Kaarditöö kolmas järk näeb ette pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamise.

PÜHAPAIKADE KAARDI AVALDAMINE JA RIIKLIK TSENSUUR

03.2018 jõudis pühapaikade kaart FSC kontrollitud puidu serti kasutava ca 300 ettevõttteni ning avaldati Metsaregistris. 04.2018 võeti pühapaikade kaart Metsaregistrist maha. 05.2018 avaldati pühapaikade kaart Maa-ameti geoportaalis ning võeti sealt maha 26.10.2018. Kaart kõrvaldati Graanul Investi ja EMPLi nõudmisel, Muinsuskaitseameti heakskiidul ja Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi eestvedamisel.

Mõned metsafirmad ja riigiasutused väitsid alusetult, et looduslike pühapaikade kaart seab maaomanikele kitsendusi ja on ebatäpne. Ühtegi tõeks osutunud viga aga kaardi koostajatele ei esitatud. Samuti pole kriitikat teinud firmad ja asutused pakkunud seni kaardi koostajatele oma abi kaardi täiustamiseks või täpsustamiseks. Küll aga on näiteid, kus looduskaitse ja kultuurimälestiste kaarte on täpsustatud looduslike pühapaikade kaardi alusel.

UUESTI GEOPORTAALI

14.03.2022 sõlmisid Muinsuskaitseamet, Eesti FSC (MTÜ Hea Metsanduse Koda) ja Hiite Maja lepingu, mille eesmärk on looduslike pühapaikade kaardi ennistamine riigiportaalides ning pühapaikade andmete alase koostöö edendamine. Ühtlasi saadeti vastav ettepanek Maa-ametile. Peale andmestiku ühtlustamist ja arendustööd avaldas Maa-amet Looduslike pühapaikade kaardirakenduse geoportaalis taas 31.10.2023.

AVALIK HUVI

Aastatel 2011-2014 Hiite Maja SA tellimusel toimunud avaliku arvamuse uuringute kohaselt pidas looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks 70-84% elanikkonnast ning kõige suuremaks mureks peeti pühapaikadega seotud teabe vähest kättesaadavust. 70% vastanuist külatas pühapaika vähemalt kord aastas ning samuti 70% kinnitas, et külastaks pühapaiku sagedamini, kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav.

Eesti FSC jagab looduslike pühapaikade kaardi andmeid vahetult kõigi kontrollitud puidu serti omavate ettevõtetega. Nende töö hõlbustamiseks peaks see kaart olema sarnaselt ristipuude ja RMK pärandkultuuri kaardiga ka Metsaportaalis. Kaart peaks olema seal ka seetõttu, et vaid sel juhul jõuab teave metsaeraldisel asuvast pühapaigast metsateatise esitajatele. Analoogselt teavitab Keskkonnaamet raieteatistel kinnistul asuvatest ristipuudest ning pärandkultuuri objektidest.

HIITE MAJA SIHTASUTUS

Hiite Maja sihtasutus tegeleb alates 2008. aastast looduslike pühapaikade uurimise ja tutvustamisega, on seejuures olnud Sise- ja Kultuuriministeeriumi partneriks, korraldanud ja osalenud mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes uuringutes ning on looduslike pühapaikade andmekogu haldur. Hiite Maja on märgitud Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2015.-2020 dokumendis arengukava kaastäitjaks. Looduslike pühapaikade parema kaitse tagamiseks osaleb Hiite Maja ka FSC Eesti rahvusliku standardi koostamise töörühmas.

Pühapaikade andmekogu varasema avalikustatud paikade kaardi (2011-2016) leiab aadressil andmekogu.hiis.ee.