Looduslike pühapaikade kaardirakendus AVANEB SIIN.
LOODUSLIKE PÜHAPAIKADE KAARDIST
Looduslike pühapaikade kaardile on koondatud ca 1400 looduslikku pühapaika, mille asukohaandmed pärinevad Maa-ameti erinevatelt kaardikihtidelt ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ja Muinsuskaitseameti korraldatud väliuuringutelt. Pühapaikade turvalisusest lähtudes on kaardil avaldatud peamiselt seni mujal avaldatud pühapaikade asukohad ning pühapaigad, mida ei ohusta ebaseaduslik detektorism, nt ristipuud.
KAARDI EESMÄRK
Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. a alguses Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ning Maa-ameti koostöös. Kaardi tellis Eesti FSC säästva metsanduse standardi asutus. Kaardi eesmärk on pakkuda avalikkusele võimalikult palju ja võimalikult täpseid pühapaikade asukohaandmeid. Kaardi koostamisel on võetud arvesse, et alates 21.03.2018 peavad FSC kontrollitud puidu serti omavad enam kui 300 metsaettevõtet tõendama, et nad ei kasuta pühapaikadest raiutud puitu ning välistatud on kõikide pühapaikade puit sõltumata sellest, kas nad on mõnes ametlikus registris või mitte.
AINUS ÜLE-EESTILINE PÜHAPAIKADE KAART
See on esimene ja ainus, pühapaikade uurimisasutuste andmetele tuginev ja kogu Eestit hõlmav kaart, kuhu on koondatud seni kaardistatud ja avalikustatud pühapaigad (punktid, jooned ja maa-alad).
KAARTI HALDAB JA ARENDAB HIITE MAJA SA
Looduslike pühapaikade kaarti haldab ja arendab Hiite Maja sihtasutus. 2022. a sõlmisid Hiite Maja SA, MTÜ Hea Metsanduse Koda ning Muinssukaitseamet koostööleppe, mille eesmärk on pühapaikade-alaste adnmete täpsustamine ja pühapaikade kaardi avaldamine Maa-ameti geoportaalis ja metsaportaalis.
KAART ON TEAVITAV JA EI SEA KITSENDUSI
Kaart on teavitav, ei sea kellelegi mingeid kitsendusi ning on abivahendiks mh FSC säästva metsanduse serti kasutavatele ettevõtetele ja paljudele huvilistele. Sarnases staatuses on näiteks RMK pärandkultuuri kaart ja Keskkonnaameti Ristipuude kaart.
PÜHAPAIKLADE KAART PARANDAB RIIKLIKE KAARTIDE VIGU
Looduslike pühapaikade kaardi koostamisel parandati vead, mis leiti Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste, RMK pärandkultuuri ning Keskkonnaameti loodusmälestiste ja ristipuude kaardilt. Seega on pühapaikade kaart oluliselt täpsem kui selle aluseks olevad Maa-ameti kaardikihid. Vastavalt toimuvate inspektsioonide tulemustele parandatakse vajadusel vigu ka edaspidi. Ametlike kaartide vead tulenevad peamiselt sellest, et looduslikud pühapaigad on täna valdavalt metoodiliselt kaardistamata ja piiritlemata; ametlikel kaartidel leiduvad andmed on saadud aegade jooksul erinevate menetluste käigus, sageli maastikul kontrollimata ja on kvaliteedilt väga ebaühtlased. Eriti palju vigu oleme tuvastanud RMK pärandkultuuri kaardil. Pühapaikade kaardilt saadud värskete andmete põhjal on riigiasutused asunud parandama oma kaartidel esinevaid vigu.
TEAVITAVA ISELOOMUGA KAITSEVÖÖND ON HÄDAVAJALIK
Lähtudes FSC ettevaatuse printsiibist ja arvestades seda, et enamik pühapaiku on metoodiliselt inventeerimata-piiritlemata, või on kaardil ÜKSNES punktobjektina, lisati kaardil pühapaikadele 50 m kaitsevöönd. Kaitsevöönd on vajalik eelkõige FSC vabatahtliku serdi kasutamisel, et välistada pühapaikade majandamist, või seal raiutud puidu kasutamist. Konkreetsete pühapaikade piiride/ kaitsevööndite täpsustamiseks on kaardi arendustööde teises järgus ette nähtud inventuur(id). Kaarditöö kolmas järk näeb ette pühapaikade täiemahulise kaardistamise taaskäivitamise.
PÜHAPAIKADE KAARDI AVALDAMINE JA RIIKLIK TSENSUUR
03.2018 jõudis pühapaikade kaart FSC kontrollitud puidu serti kasutava ca 300 ettevõttteni ning avaldati Metsaregistris. 04.2018 võeti pühapaikade kaart Metsaregistrist maha. 05.2018 avaldati pühapaikade kaart Maa-ameti geoportaalis ning võeti sealt maha 26.10.2018. Kaart kõrvaldati Graanul Investi ja EMPLi nõudmisel, Muinsuskaitseameti heakskiidul ja Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi eestvedamisel.
KRIITIKA JA VASTUVÄITED
Mõned metsafirmad ja riigiasutused on alusetult väitnud, et looduslike pühapaikade kaart seab maaomanikele põhjendamatuid kitsendusi ja on ebatäpne. Ühtegi tõeks osutunud viga pole aga kaardi koostajatele seni esitatud. Samuti pole kriitikat teinud firmad ja asutused pakkunud seni kaardi koostajatele oma abi kaardi täiustamiseks või täpsustamiseks. Küll aga on näiteid, kus looduskaitse ja kultuurimälestiste kaarte on täpsustatud looduslike pühapaikade kaardi alusel. 14.03.2022 sõlmisid Muinsuskaitseamet, Eesti FSC (MTÜ Hea Metsanduse Koda) ja Hiite Maja lepingu, mille eesmärk on looduslike pühapaikade kaardi ennistamine riigiportaalides ning pühapaikade andmete alase koostöö edendamine. Ühtlasi saadeti vastav ettepanek Maa-ametile. Keskkonnaministeerium on asja arutanud, kuid ei ole seni (24.01.2023 seisuga) nõustunud kaarti Maa-ameti geoportaalis ja Metsaportaalis ennistama.
KAART ON AVALIK, KUID EI JÕUA KÕIGI HUVILISTENI
Koostöös vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik on pühapaikade kaart praegu avaldatud ka nende veebilehel.
Eesti FSC jagab looduslike pühapaikade kaardi andmeid vahetult kõigi kontrollitud puidu serti omavate ettevõtetega. Nende töö hõlbustamiseks peaks see kaart olema sarnaselt ristipuude ja RMK pärandkultuuri kaardiga ka Metsaportaalis. Kaart peaks olema seal ka seetõttu, et vaid sel juhul jõuab teave metsaeraldisel asuvast pühapaigast metsateatise esitajatele. Analoogselt teavitab Keskkonnaamet raieteatistel kinnistul asuvatest ristipuudest ning pärandkultuuri objektidest.
Arvestades Eesti ühiskonna suurt huvi looduslike pühapaikade vastu ei näe ühtki põhjust, miks see kaart ei võiks olla ka Maa-ameti geoportaalis. Aastatel 2011-2014 Hiite Maja SA tellimusel toimunud avaliku arvamuse uuringute kohaselt pidas looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks 70-84% elanikkonnast ning kõige suuremaks mureks peeti pühapaikadega seotud teabe vähest kättesaadavust.
HIITE MAJA SIHTASUTUS
Hiite Maja sihtasutus tegeleb alates 2008. aastast looduslike pühapaikade uurimise ja tutvustamisega, on seejuures olnud Sise- ja Kultuuriministeeriumi partneriks, korraldanud ja osalenud mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes uuringutes ning on looduslike pühapaikade andmekogu haldur. Hiite Maja on märgitud Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava 2015.-2020 dokumendis arengukava kaastäitjaks. Looduslike pühapaikade parema kaitse tagamiseks osaleb Hiite Maja ka FSC Eesti rahvusliku standardi koostamise töörühmas.
Pühapaikade andmekogu varasema avalikustatud paikade kaardi (2011-2016) leiab aadressil andmekogu.hiis.ee.
