Laupäeval Tartus toimunud pidulikul tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks arheoloog ja muinsuskaitsja Pikne Kama.
Tänavusel Hiie sõbral on silmapaistvad teened looduslike pühapaikade kaitse ja uuringute edendamisel. Aastatel 2019-2024 Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunikuna töötades korraldas ta seni arheoloogiapärandina kaitstud enam kui poole tuhande mälestise vormistamise ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks, vaatas enamiku neist maastikul üle, valmistas ette 21 pühapaiga ja sh esmakordselt ka 17 ristimetsa kaitse alla võtmise, korraldas mitmel pool Eestis looduslike pühapaikade eeluuringuid ning aitas tõhusalt kaasa Looduslike pühapaikade kaardi ennistamisele Maa-ameti geoportaalis.
Pikne Kama ütles tunnustust vastu võttes, et peab tehtud tööd enesestmõistetavaks, kuid on tänulik, et seda on märgatud. Ta tõdes, et valitud suund on õige, kuid pühapaikade uurimisel ja kaitsel on vaja veel väga palju teha. Kama sõnul rõõmustas teda kõige enam vahetu töö maastikul. "Mind võlus kõige enam meie maastike ja pühapaikade suur mitmekesisus ja rikkus. Tore on ka see, et maastikul õnnestus üles leida mitmed kaitsealused pühapaigad, mis olid varem valesti kaardistatud. Üks selliseid oli näiteks Sirgala Hiiekivi", sõnas Pikne Kama.
Hiie sõbrale ulatati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimunud tunnustamissündmusel tema jaoks sepistatud kirves ning köideti ümber talle kootud vöö. Meestelauluselts LüüTürr esitas Hiie sõber Pikne Kamale pühendatud regilaulu.
Sõna võtsid Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, Soome Taivaannaula esindaja Patric O´Rourke, EVT Põlisrahvaste SA esindaja Kaja Toikka, Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader, Võro Instituudi juhataja Rainer Kuuba ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv.
Tunnustamissündmuse ühe korraldaja, Hiite Maja SA nõukogu esimees Madis Arukask kõneles oma sõnavõtus, et nagu käesolev sündmus, nii ka kogu Hiite Maja tänavune töö on toimunud üksnes vabatahtlikus korras. Kuivõrd meil puudub riigi tugi, siis toimub ka looduslike pühapaikade kaardistamine, Looduslike pühapaikade kaardi täiendamine ja täpsustamine, rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse korraldamine ja meie muu pühapaikadega seotud töö tasuta ja vabatahtlikus korras. Seetõttu on väga teretulnud igasugune tegevus ja abi, mis aitab pühapaikade uurimisele ja hoidmisele kaasa. Madis Arukask tõi välja ka ohtliku suundumuse, kus riik on asunud meie ajaloolist mälu kustutama. Mõnede metsafirmade nõudel on Kliimaministeerium alustanud tegevust selle nimel, et võtta Looduslike pühapaikade kaart taas Maa-ameti geoportaalist maha, või tsenseerida seal olevaid andmeid. Hiite Maja kui uurimis- ja mäluasutus ei saa sellega nõustuda.
Hiie väe tunnustamisündmusel autasustati ka tänavuse Hiite kuvavõistluse võitjaid ja tänati hiiesõbralikke tegusid. Sündmuse korraldasid Maavalla Koda ja Hiite Maja sihtasutus.
Hiie sõbra valis Maavalla Koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA esindajate valimiskogu. Varasemad hiie sõbrad on: 2023 Ruuben Kaalep, 2022 Sirje Kasendi, 2021 Erich Valksaar, 2020 Jüri Metssalu, 2019 Ester Vaiksaar, 2018 Rahvusvaheline Metsahoolekogu (FSC), 2017 Eha Metsallik, 2016 Ahto Kaasik, 2015 Rein Maran, 2014 Kaja Toikka, 2013 Tambet Torpan, Tarmo Kasikov, Helmi Kaljurand, 2012 Jaanus Hiis, 2011 Marju Kõivupuu, 2010 Mari-Ann Remmel, 2009 Lembi Välli, Toivo Sepp, Arvi Sepp, 2008 Martin Kivisoo.
Galerii Hiie sõbra väljakuulutamisest: https://www.facebook.com/hiievagi/posts/pfbid0Uo5s6Qyuy4GVeVeXK1SfhUh7eYvtbMqbgK4hJ4vpnhqVhv89wqcmfT5khemPCKcul
2024. a Hiie sõbra väljakuulutamine
Head inimesed!
Hiie sõbra aunimi antakse isikule, kellel on looduslike pühapaikade hoidmisel, uurimisel või tutvustamisel erilised teened. Hiie sõber on teinud pühapaikade heaks palju enam kui ta peab tegema ja on teinud enam kui talt oodatakse.
Tavapäraselt antakse Hiie sõbrale tänu täheks kirves. Kirves on väärikas töö-, taia- ja sõjariist, millesse on kätketud esivanemate tarkus, taid ja vägi. Hiie sõbrale ulatatud kirves on kantud usaldusest, austusest ja tänust. Tänavusele Hiie sõbrale sepistas kirve Viru koja sepp.
Hiie sõbrale seotakse ümber toetav ja kaitsev vöö, mille valmistas tema jaoks käsitöömeister Kairi Orav.
Tänavuse aasta Hiie sõber on näidanud nii sõnades kui ka tegudes, nii teadlase kui ka ametnikuna, et ta hoolib looduslikest pühapaikadest.
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunikuna aastatel 2019-2024 Hiie sõber:
- Tegeles igapäevaselt muinsuskaitsealuste looduslike pühapaikade kaitse korraldamisega.
- Valmistas ette seni arheoloogiamälestistena kaitstud pühapaikade kaitse alla võtmise looduslike pühapaikadena.
- Korrastas kaitstavate pühapaikade andmestiku, kontrollis maastikul üle neist enamiku ja täpsustas asukohti.
- Kirjutas rahastustaotlusi ja koordineeris looduslike pühapaikade eeluuringute tegemist Lääne-, Hiiu- ja Pärnumaal, osalt Viljandi-, Valga- ja Võrumaal.
- Korraldas 21 pühapaiga muinsuskaitse alla võtmise menetluse, sh sai esmakordselt kaitse alla 17 ristimetsa.
- Valmistas ette Muinsuskaitseameti, Hiite Maja ja Eesti FSC koostööleppe, Looduslike pühapaikade kaardirakenduse ennistamiseks Maa-ameti geoportaalis ja Metsaportaalis. Millega aitas kaasa pühapaikade kaardi ennistamisele geoportaalis.
Tänavuse aasta Hiie sõbra sõnadel ja tegudel on olnud mõnu ja mõju.
Head emandad ja isandad, tänavuse aasta Hiie sõber on Pikne Kama!
