Keskkonnaminister Madis Kallas vastas kolmapäeval riigikogu teabetunnis Ruuben Kaalepi küsimustele looduslike pühapaikade kaardistamise ja kaitse kohta.
Keskkonnaminister Madis Kallas vastas kolmapäeval riigikogu teabetunnis Ruuben Kaalepi küsimustele looduslike pühapaikade kaardistamise ja kaitse kohta.
Riigikogu liige Ruuben Kaalep tõi oma küsimuses esile pühapaikadega seotud kitsaskohad. Hoolimata lubadustest kaardistada kõik Eesti pühapaigad 2020. aastaks on seni rahapuudusel tegeletud eeluuringuga ja täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas. Selle tõttu on paljud pühapaigad hävimas. 2018. a võeti metsafirmade survel Maa-ametist maha looduslike pühapaikade kaart. Ja kuigi Muinsuskaitseamet taotles eelmisel suvel selle ülimalt vajaliku kaardi ennistamist, ei ole Keskkonnaministeerium seda ikka veel teinud.
Keskkonnaminister Madis Kallas sõnas vastuses, et peab looduslikke pühapaiku tähtsaks ja avaldas kahetsust, et nendega seotud ettevõtmised on jäänud venima. Ta ei osanud öelda, miks see nii on, kuid lubas seda edaspidi uurida ja ka omalt poolt asjade käiku mõjutada.
Kallas võttis jutuks ka Paluküla Hiiemäe juhtumi, kus Kehtna vald kavatseb müüa talle kuuluva looduskaitsealuse Hiiemäe kinnistu eraomandisse. Hiiemägi on olnud aastakümneid spordikeskuse arendajate surve all ja kohalikud elanikud kardavad, et kui arendajad selle ära ostavad, kasvab surve veelgi. Ministri sõnul pole vaja kohalikul kogukonnal muretseda, sest looduskaitselised piirangud kehtivad ka eraomandis.
Allpool väljavõte infotunni stenogrammist
XIV Riigikogu, IX istungjärk, infotund
Kolmapäev, 22.02.2023, 12:00
(Toimetamata stenogramm)
3. 12:33 Looduslikud pühapaigad
12:33 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, valitsuse liikmed ja infotunni jälgijad! Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle teema on kirja pannud Ruuben Kaalep, sellele vastab keskkonnaminister Madis Kallas ja teemaks on looduslikud pühapaigad. Ruuben Kaalep, palun!
12:34 Ruuben Kaalep
Lugupeetud keskkonnaminister! Eesti on juba aastal 2008 liitunud konventsiooniga, mis tunnistab pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks, lubab tõhustada pühapaikade kaitset ja taastada rüüstatud pühapaigad. Sellest ajast peale on vastu võetud päris mitu arengukava, mille järgi juba aastaks 2020 oleks pidanud olema kõik Eesti pühapaigad kaardistatud. Aga tegelikult on asi sellest väga kaugel. Rahapuudusel on tehtud ainult väiksemahuline eeluuring ja täies mahus on kaardistatud pühapaigad ainult neljas kihelkonnas. Selle tõttu on tuhanded pühapaigad unustamise tõttu hävimas, kuna need inimesed, kes veel mäletavad seda pärimust, jäävad vanaks ja lihtsalt lahkuvad meie hulgast.
Aastal 2018 valmis rüüstatud pühapaikade ülevaade, aga metsafirmad survestasid Tartu Ülikooli seda veebist maha võtma. Samal aastal suleti Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Samuti aastal 2018 võeti Maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus väga segastel põhjendustel. Eelmisel suvel saatis Muinsuskaitseamet Maa-ametile taotluse selle kaardi ennistamiseks. Maa-amet saatis päringu Keskkonnaministeeriumile, kes andis Keskkonnaagentuurile korralduse koostada ülevaade selle kaardiga seoses. Selle koostas nõunik Leno Kuura, kes kohtus metsafirmade, Muinsuskaitse, ... Eesti ja Hiite Maja esindajatega. See raport, mis valmis juba neli kuud tagasi, soovitas selle kaardi ennistada. See kaart oleks ülimalt kasulik ja lausa hädavajalik nii maaomanikele kui kõigile kultuuri ja pühapaikade huvilistele. See on praegu kättesaadav Hiite Maja kodulehelt. (Juhataja: "Hea küsija, palun küsimus, teie aeg on läbi.") Aga et see oleks ka Maa-ametikaardil, kas teil on teavet, kui kaugel see asi on?
12:36 Esimees Jüri Ratas
Hea küsija! Teie aeg. Madis Kallas, palun!
12:36 Keskkonnaminister Madis Kallas
Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Esmalt kinnitan üle, et tegu on äärmiselt olulise teemaga. Olles ka ise sellel teemal ka näiteks pühapäeval kohtunud mitme tunni vältel väga tunnustatud Muhu saare elanikuga, kes tegeleb just nende valdkondadega, mis puudutab meil hiiepaike, pühapaike, ja seda tagasisidet kuuldes olen jätkuvalt veendunud, et selle teemaga tuleb edasi minna.
Nüüd, mis puudutab selle protsessi edasiviimist, et ta oleks Maa-ameti Geoportaalis ilusti kättesaadav, siis jah, kahetsusväärselt on need protsessid jäänud seisma, nii nagu ka mitmed teised olulised protsessid, mis puudutavad meie metsi, mis puudutavad meie metsade väärtusi ja neid neid olulisi punkte, millele nii mina olen viidanud ja millele ka teie olete oma Riigikogu töö karjääris mitmed-mitmed korrad viidanud. Seetõttu tahan ka seda öelda, et tegelikult on äärmiselt kurb, et te ei kandideerinud järgmine kord, sest tegelikult teie panus just nende samade teemadega, mis puudutab meie pühapaiku, puudutab raiemahtude vähendamist, puudutab elukeskkonna hoidmist, elurikkust meie metsades, saab kindlasti olema mõnevõrra vaesem, kuna neid teemasid te olete väga hästi siin alati põhjendanud ja tõstnud.
Aga ma täpsustan selle üle. Kahju jah, et selle seitsme kuu jooksul, mis mina olen saanud olla keskkonnaminister, ei ole jõudnud kõiki neid teemasid ära teha, ei ole jõudnud kõiki neid teemasid lauale tuua, aga nii ta juba elus on. Loodetavasti on võimalik neid protsesse ka tulevikus mõjutada. Ma täpsustan selle üle, et miks, olenemata meie soovidest, ei ole see endiselt üles läinud, ja saan selle kas või kirjalikult üle täpsustada. Aitäh!
12:38 Esimees Jüri Ratas
Palun nüüd täpsustav küsimus, Ruuben Kaalep!
12:38 Ruuben Kaalep
Suur tänu selle vastuse eest! Kindlasti ootan seda täpsustust, aga küsiks ka üle selle kaardistamisprotsessi jätkumise kohta. Kas te seisate selle eest, et oleks siis võimalik saada lisaraha, et päästa veel, mis päästa saab. Et need kaardistamised jõuaks katta terve Eesti, mitte ainult need neli kihelkonda, mis on praegu põhjalikult tehtud. See on tegelikult ajaküsimus. Ja kaitse alla võtmise osas on ju ka suuri tegematajätmisi. Seni on praktika see, et kaitstakse nendes pühapaikades ainult arheoloogilist kultuurikihti, aga ei kaitsta seda pühapaika ennast vaimse kultuuripärandina, kas või neid puid, mis seal kasvavad, ja neid vanu tavasid, mis räägivad sellest, et need kohad peaksid jääma puutumatuks. Saate te veel anda natuke lootust, et ka need protsessid liiguvad edasi.
12:39 Esimees Jüri Ratas
Madis Kallas, palun!
12:39 Keskkonnaminister Madis Kallas
Aitäh! Kindlasti saan anda seda lootust, et kõik, mis sõltub minust, ja need sammud, mis ministeeriumi poolt on võimalik teha, neid ma saan veel mõjutada ja olles selle protsessi sees nüüd olnud seitse kuud, ma näen, et võib-olla tõesti need protsessid ei ole liikunud nii kiiresti, kui võiks, aga nad on liikunud vähemalt õiges suunas. Ja kui ka metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on tegelikult väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab meie pühapaiku meie metsades, ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka tegelikult üldise keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise osas.
Mis puudutab nüüd konkreetseid näiteid, lihtsalt siin selle teema jätkuks, siis külastasin ka ise Hiiemäe pühapaika ja just soovisingi näha ära, miks on seal tekkinud sellised hirmud kogukonnal, et kui see võõrandatakse või kui ta läheb erakätesse, kui kohalik omavalitsus on nii soovinud, siis mida ma saan üle kinnitada, on see, et tegelikult kehtivat kaitsekorda keegi seal ei muuda. Kindlasti kõik need loodus ja kultuuriväärtuste säilimiseks tehtud kitsendused seal saavad kehtima sõltumata sellest, kas maa kuulub kohalikule omavalitsusele, riigile või eraomanikele. Oluline on see, et oleks üheselt ja selgelt need kaitsekorra kriteeriumid paigas ja läbi selle me saame kindlasti kõiki pühapaiku Eestis oluliselt paremini hoida, kaitsta, ja mis minu meelest väga oluline, ka meie noort järeltulevat põlve nendest teavitada. Kindlasti ei ole ainult need ökoloogilised elurikkuse kriteeriumid ainsad, vaid nii nagu ka tegelikult metsanduse arengukava üheselt ja selgelt ütles: me peame arvestama nii elurikkusega, nii kultuuriliste kui ka majanduslikke nüanssidega. Ja siin me räägimegi praegu just nendes kultuurilistest: Eesti identiteedist, Eesti ajaloost ja need on olulised selle läbi tõsta.
Kuva: Jaanus Hiis. Hoiatav näide Paluküla Hiiemäe erastajatele. Rebala muinsuskaitsealal asuv Maardu Hiiemets 2012. a. Keskkonnaministeerium müüs suurema osa Maardu Hiiemetsast 2010. a metsafirmale, misjärel Keskkonna- ja Muinsuskaitseamet andasid seal loa lageraiet teha.
